Tantsumaiused

Järgmised nopped pärinevad telesaatest "So you think you can dance". See, mida need inimesed oma kehadega teha oskavad, ületab inimvõimete piire. 

See noormees võitis Austraalia saate. Pärast seda videot pole vist vaja öelda, kuidas.

Üks ammuseid lemmikuid. Üldse on hip-hopi kavasid vist kõige põnevam jälgida.

Aasta 2015 KÕIGE-KÕIGE-nimekiri

(Ülevaate 2015. aasta meeldejäävaimatest hetkedest, juhtumistest ja asjadest oleme koostanud 2. jõulupühal Tartus Ruunipitsas K, H ja mina.)

* Aasta kõige jälgima välimusega toit: M-L-i seenepüreesupp ühes Vabaduse väljaku lähedal asuvas söögikohas. Pean supi kaitseks ütlema, et see maitses suurepäraselt, aga K kommenteeris mu rooga sõnadega "nagu paks tarretis" ja "tülgastav". 

* Aasta kõige suurem feil:
- Arstitudeng K sekeldused Soomes
- H omatahtsi käituv seelikusaba hetkel, mil see kõige soovimatum oli
- M-L-i makatöö B

* Aasta õnnestumine:
- Hoolimata sekeldustest naasis K võidukalt Soomest uute kogemuste ja teadmistega
- M-L ja Tallinn

* Aasta suurim altvedaja: K ja tema auväärse noormehe T Volvo

* Aasta karvakera: Üks armas hermafrodiidist kassike nimega Kitiprintsu

* Aasta soengukatastroof: M-L-i veekatkestus keset värvimisprotseduure, millest saab lähemalt lugeda siit.

* Aasta kõige lühem spordielamus: K suusatamine Kuutsemäel. Pärast 5-minutilist suusatamist otsustas K, et see spordiala pole tema jaoks, ja viis suusad laenutuspoisile tagasi. Sai natuke pragada ka. Aga aasta lühim spordielamus sai tänu sellele vahejuhtumile registreeritud.

* Aasta teemapidu: "Alice Imedemaal"-teemaline üritus, millega tähistas oma sünnipäeva meie lemmikkunstnik KL.

* Aasta detektiiv: K. Selle tiitli võidaks ta vist igal aastal.

* Aasta salapära: sushi-mees

* Aasta loodusanomaalia: Selletalvine ilm, mis võimaldab detsembrikuus metsast kukeseeni korjata.

* Aasta linn: Tallinn

* Aasta Mamma: M-L-i vanaema

* Aasta üllameelsus: tuleb K-lt. Nimelt soovis ta kunagi peohoos lasta end jäädvustada Põhja-Tallinna solistiga, kes aga paraku selle aktsiooni jaoks parajasti kättesaadav polnud. Leidnud lähedusest bändi ühe (tegelikkuses sugugi mitte vähem olulistest) meesliikmetest, täheldas K oma suures üllameelsuses, et "No ma võin siis sinuga ka teha". Huh, vedas!

* Aasta alkoholikatastroof: H külaskäik Tallinna M-L-i juurde. Beware!

* Aasta ekskursioon: Selle tiitli saab suvel A, K, H ja T-ga ette võetud automatk Peipsi äärde Rannale. Mul on see reis ikka veel hästi meeles. Olgugi et mõned suhted on nüüd kardinaalselt teistsugused ja pöördumatud, see oli kvaliteetaeg suure tähega, ning loodan, et kõik osalenud peavad neid paari päeva sama kalliks kui mina.

* Aasta kõige enesekindlam vastumeelsus: K vastumeelsus pikkade juustega meeskavaleride suhtes (aga...Jared...?)

* Aasta rändurid: K ja T, kes on viimase 5 kuu jooksul kolinud 5 korda.

* Aasta vestlus: H ja M-L-i jutuajamine Sokuga baaris nimega Ükskõik, millest on raske terviklikke fragmente meenutada.

* Aasta kontserdielamus:
- Revolver Rock'n'Rollis 
- Revolvri ja Ziggy Wildi plaadiesitlus Rock'n'Rollis
- Koit Toome ja Maria Listra jõulukontsert Haapsalu Toomkirikus

Omalt poolt lisaksin kõige lõppu veel ühe kategooria, milleks on:

* Aasta nimekirjakoostajad: H ja K

(Muidugi hoiab endiselt seda tiitlit endiselt ka M, kes praegu veel Saksamaal viibib, aga loodetavasti peagi minuga jälle uusi nimekirju koostama asub.)

Jõulutervitused Haapsalust

Ülal on kõigi aegade parim jõululaul, mis igal aastal selle õige tunde annab.

Nädalad enne jõule on olnud metsikult kiired, aga viimaks olen punktis, kus saan paariks päevaks aja maha võtta. Kahe oma lemmiknaisega ühes oma lemmiklinnas. Kirjutamise võtan taas tõsisemalt käsile juba õige pea, seniks aga soovin teie pühadesse palju ilu, maagiat, muinasjutte ja imede täitumist!

Piparkoogimägede ja mandariinimetsade vahelt glögijärvest pinnale ujuda püüdes
M-L

Minu vanaema, komplimendimasin

V: Su nägu on nagu kilu. Nagu kilusaba."

Viiulinoodid pesunööril - no more!

Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et olen viimasel ajal üsna palju muusikaga tegelevate inimeste seltskonnas viibinud, aga juba pikemat aega valdab mind vastupandamatu tahtmine taas rohkem viiulimängu süübida. Sorri, naabrid :(

Lisaks inimestele on mind rohkem keelpillidele mõtlema pannud üks unenägu. Olin ühe orkestriga just lavale minemas, istusin toolile ja keegi ulatas mulle mu instrumendi. Ainult, et... See polnud mitte viiul, vaid tšello. Tuli välja, et ma olingi tšellomängija ja mängisin tšellot nagu õige mees (naine) muiste. Mäletan, et tundsin seal mängides, kui sarnased on tegelikult viiul ja tšello - et kui oskad viiulit, siis oskad vähemalt natukenegi tšellot mängida. Ei tea, kas see vastab ka päriselt tõele? Hiljem pakkisin tšello tagasi kotti ja võtsin selle kätte, et koju minna. See oli kummaline kogemus, ma polnud nii suure ja raske pillikotiga harjunud.

Siiani olen päriselus rohkem küll tegelenud teiste pillimängu kuulamisega, eriti olen kuulanud orkestriteoseid. See pole võib-olla kõige stiilipuhtam ja traditsioonilisem orkestrile mõeldud muusikateose näide, aga minu absoluutne lemmik on Serj Tankiani Orca sari. Koosneb see siis neljast osast: 

1. Victorious Orcinus
2. Oceanic Subterfuge
3. Delphinus Capensis
4. Lamentation of the Beached

Täiesti lõpp, et on inimesi, kes oskavad selliseid asju kirjutada. Muidugi võin siinkohal olla pisut subjektiivne, sest Serj Tankian on mulle meeldinud umbes ajast, kui olin 14 ja hakkasin System of a Downi kuulama. Aga sellest Orca albumist ei väsi ma vist iialgi. Nagu ka mitte Tankianist. Kes kogu albumit ei viitsi kuulata, kuulake 3. ja 4. osa. Muidugi on kogu see komplekt absoluutselt võimas.

Natuke traditsioonilist klassikat on ka vahel hea. Minu lemmikheliloojad on väga ebaoriginaalselt Bach ja Vivaldi. Esimeselt on alati mõnus kuulata teost "Toccata and Fugue in D minor" ja teiselt näiteks "Aastaaegade" tsüklit, eriti "Talve", mille viiulinoodi ma ka endale hiljuti hankisin. Ma tahaks ainult näha, kas ma suudan selle metsiku saagimise loo alguses ära õppida :D

Veel püüan õppima asuda Tšaikovski "Luikede järve" "Swan Theme'i", sest see on lihtsalt nii ilus. 

Et üks inimene saab ainult mõnda aega oma noote pesunööri külge riputada ja vajab tõsiseltvõetav olemiseks asjalikumaid töövahendeid, lähen homme muusikapoodidesse head noodipulti otsima. 

Sorri, naabrid.

Kui sünnipäevad on täis džembemängu ja mõõgavõitlust

Reedel nägin üle hiiglama pika aja jälle K-d ja T-d, oma lemmikpaari. Noored olid äsja naasnud kosutavalt spaapuhkuselt Laulasmaalt ja vaid korraks Tallinnast teel Raplasse läbi põikamas. Nii võtsin oma lõunapausi ja kasutasin seda selleks, et sõbrakestega kokku saada. Rõõmustasime vatsasid ühes Vabaduse platsi lähedal asuvas söögipunkris, täpsemalt ühe eksklusiivse magustoidu, lõhe- ja seenesupiga. Minu pruuni ja mitte kõige esteetilisema väljanägemisega seenesuppi silmitsedes täheldas K, et meil tuleb kindlasti enne aasta lõppu koostada 2015. aasta "Kõige-kõige"-hetked. Mu roog saanuks nimelt kindlasti aasta kõige jälgima välimusega toidu tiitli. Ometi peab ütlema, et see maitses suurepäraselt. 

Õhtul kogusin jõuriismed kokku ja rühkisin visalt tuules ja vihmas tagurpidi laperdava vihmavarjuga Kuninga tänavale, kus Sille oma 25. sünnipäeva pidas. Inimesed olid kõik uued, aga sõbralikud ning tegevust jagus kuhjaga. Näiteks pidime kõik peole saabudes võtma korvist pimesi ühe uusaastalubaduse. Iroonilisel kombel käskis minu paber mul uuel aastal mitte üle töötada, haha, nice try, paber. Õhtusse kuulusid ka viktoriin ning rohkelt laulmist, kitarri- ja džembemängu ning ma pole siiani saanud lahti mõttest endale džembe soetada, mis täidaks ühtlasi nii mõnusa muusikariista kui ka huvitava sisustuselemendi ülesannet. Mul on kodus üks tühi nurk, mida olen mõelnud täita nii mõne maali, kapi kui tooliga, aga nüüd tean täpselt, et see ootab hoopis üht toredat trummikest.

1. pidu

Laupäeva hommikul sõitsin pärast kolmetunnist und Tartusse ja vanahärra mu kõrvalistmelt ütles, et näen väsinud välja. Selles oli tal õigus. Juba kell 14 päeval istusin aga juuksuritoolis ja lasin Triinul endal masinaga juukseid lõigata. Peab ütlema, et kui oled naine ega ole kunagi ühtegi elektrilist juukseajamismasinat enda ligidale lasknud, on see alguses veidi hirmutav kogemus. Aga masin oli iseenesest tubli ja tegi must jälle peaaegu inimese. Enne juuksurist lahkumist puistas Triinu mu peale veel natuke hõbetolmu nimega Winter Lady. Juuksurisalongist läks Winter Lady edasi Maidule kinki ostma.

Maidu sünnipäeval ootasid mind esmalt neli noormeest, kellega jutt üsna ruttu teaduslikele radadele liikus. Loomkatsed, füüsikaline keemia, genoomide uurimine ja klubis GHB tuvastamise nipid, aga ka hea söök, salapärane nõiajook ning modifitseeritud Jenga (ehk Social Blox) sisustasid meie aega seni, kuni jõudsid kohale ka teised daamid. Kadi ja H-d oli hea jälle näha, pool meie kuuikust oli seega taas kokku saanud.

2. peo naiskollektiiv

Tegime oma Jenga torni veidi väljakutsuvamaks

Et üks ülesanne Social Bloxist nägi muu hulgas ette fencing'ut ehk mõõgavõitlust, kuulusid meie tegevuste sekka ka intensiivsed mõõgaduellid. Peab ütlema, et vehklejat minust ei saa, sest kaotasin kõik kolm duelli. Kui tegu olnuks päris mõõkadega, saaks minust praegu läbi vaadata :D

Täna tegin ma peaasjalikult ainult tööd. Tööd on praegu palju, täna tuleb pikk öö. Aga nädalavahetus oli sellegipoolest vägev. 

*

Kas Sa leiad mind veel endas,
tuules, Tartu linnas,
korrusmaja rõdudel
või suveööde sees?

Kas Sul tulen meelde veel
ma tühjal paadisillal,
hoopistükki siis,
kui lebad kivil merevees?

Leian mina Sind veel endas,
luules tasases,
vahel oma tegudes
ka elan Sinuna.

Julgen loota vaikuses
ja valus vagases -
nende kaudu alati
ju räägid minuga.