TUGEVALE

Vaenlasel kui kindlalt surud kätt,
silma vaatad kõigile, kel vaja.
Kuulma oled valmis sünget tõtt,
ei tagane, las taaku taevast sajab. 

Kui kriitikule soovid ainult head,
igatsus sult aru peast ei röövi.
Ei arva: "Elus ainult saama peab",
ka tormis lükkad merre paadivööri.

Vana armu meenutad kui kulda
(mälestus ju sees ei kergelt sure).
Loed vanu kirju, pisaraid ei pilla - 
igavesti tean siis: oled tugev.

Meditsiinipäev

Kõigepealt kogub doktor vajalikku teoreetilist materjali ...

... siis teeb mõned laboratoorsed rakuuuringud ...

... ja lõplike järelduste tegemiseks konsulteerib kolleegidega.

Word of advice

Douches do not prosper.

Zavoodi mahl

On suvi. Vahel, kui on suvi, mõtlen su peale. Kus sa praegu oled? 

Kas sa istud kellegi vastas voodil rätsepistes, rüüpad pokaalist veini ja mängid ühe malemängu teise järel, iga kord võites? Kuulad Joan Jetti, ABBAt ja Cindy Lauperit ning laulad nende lugusid kaasa, valmistudes peole minema? Kas sa nutad, pea kellegi süles, ja lased endale öelda, et sa pole tegelikult halb inimene? Kas sa lased kellelgi enda juukseid punuda?  

Kas sa sõidad parajasti Simple Expressiga Tallinnast Tartusse, lugedes mõnda psühholoogia- või filosoofiateemalist raamatut? Hakid oma vanaisa juures maal köögis salatit, käid tiigis ujumas ja korjad metsast kukeseeni? Jood võrkkiiges kõrrega purgi seest kokteili või aitad vanaemal ristsõnu lahendada?

Kas sa ostad oma lemmikpoest uusi kingi, kummikuid või toasusse? Kuulad Youtube'ist sümfooniaorkestrit, sõbra kitarrimängu paadisillal või kellegi hingamist ühetoalises korteris diivanil, enda keha all? Kas sa küpsetad kellegagi koos pirukaid või paned kirja kõik oma mõtted, teades, et nii hakkab alati kergem? Kannad neid kaks suurust suuremaks veninud, aga ülimugavaid dressipükse? Vaatad "How I met your motherit" ja ütled kellelegi, et see on su lemmiksari? 

Kas sa mõtled vahel mulle?

Kivid, sinikad ja savi

Laupäeval toimusid Karu juures talgud, mille raames kühveldasime terve karja tublide inimestega keldrist välja merepõhjaga sarnanevat märga pinnast, kive, puitu ja erinevate torude juppe. 

Kella ühe ajal alustades küündisid entusiasm ja jõud meie kohal laiuvasse pilvitusse taevasse, kella kaheksaks olid puhkepausid juba märksa sagedasemaks saanud. Pausid, kus lebad kahe kaasvõitlejaga murul ning vaatad päevaga juba tuttavaks saanud liigutusi: kuidas labidatega savitükke väiksemaks raiutakse, puupakke ja poolikuid torusid kärusse visatakse ning savi täis ämbreid konteineri poole veetakse. Siis tõused jälle, sätid labida nii, et see vastu tekkinud sõrmevaheville ei puutuks ja uhad aga edasi. 

Seltskond oli mõnus ja veidi füüsilist töö värskes õhus on kontoritöötaja jaoks igati värskendav, seega võis päevaga rahule jääda. Lisaks sain ma mitte just väga glamuurse hüüdnime Maniakk, aga antud kontekstis võib seda pigem komplimendiks pidada :D

Ootab koormat

Let's go!

Koorem on teel

Hakkab kogunema

Sõjahaavad

Suvefännide suvituspäev

Männiku karjääri asemel küll Tammemäe järve ääres, aga seni, kui on vabadus, kuum liiv, päike ja mõnus seltskond, polegi vahet, millised on su täpsed koordinaadid. Päikese- ja järvevannide vahepeal likvideerisime ümbrusest rohkeid klaasikilde ning lõime ekstraordinaarse kivinäituse. 

Päikeselapsed

Mu kehaasend vist näitab, et vesi just soe ei olnud :D

Hellusehetk

 Rand kolmele

When I was 15, this music meant consolation. When I was 17, it had became an inspiration to write more, to feel more, to be more. A heart is not an easy thing to have, but you made it ok. Thank you for creating lyrics that resonated with me and so many people all over the world, and always will. We are forever thankful for your voice, your songs and the gift that you were to us all.

In ourselves we are alone
when nobody can see.
Sometimes all we do is go
when we don't even breathe.

Sometimes all we do is fight
the battles while we break.
Silencing the words in us
until it is too late.

Rabareportaaž

Eile käisime T ja C-ga Pääsküla rabas väikesel matkal. Sõime metsmaasikaid ja jänesekapsast, nägime oma silmaga ära nii mõne välja reklaamitud orhideesordi kui ka liblikalise ning imetlesime konnakulleseid, oravaid, allikaid ja saksa turiste. 

C kontrollib aeg-ajalt, kas me ikka jõuame järele

Sciurus vulgaris oma loomulikus keskkonnas

Käpaloputuspaus

Mida ühist on rabaliblikatel ja -orhideedel ... ?

- ... kumbagi ei ole soovitatav koju kaasa võtta

Kirjaniku pink

 C püüab vist vahepeal natuke nalja teha ja end oma kaaslaste eest ära peita :D

Matkasemud

Vaatetorni poole

Kõrgused on mõttepausideks igati sobivad

Hamstriuputus

Paar ööd tagasi nägin unes, et võtsin endale kolm hamstrit. Millegipärast ei pidanud ma vajalikuks nende sugusid täpsustada, ega tundnud ka põrmugi muret, et nad võiksid väikseid hamstreid juurde produtseerida. 

Siis kuidagi juhtus selline asi, et ma unustasin üldse ära, et mul hamstrid on. Päris pikaks ajaks. Hamstriomaniku auväärne staatus meenus mulle väga, VÄGA palju hiljem, kuidagi olid hamstrid kohutava obliivioni aga üle elanud. Sama šokeerivana aga, kui oleksid mõjunud kolm surnud hamstrit, näis tõsiasi, et terve puur oli hamstritega täitunud. Natuke vanematest veidi värskemate kuni päris vastsündinuteni välja. Vaba ruumi polnud peaaegu üldse, närilised olid tihedalt kokku pressitud, siin-seal võis täheldada parasjagu armurõõme maitsvaid paare. Kõik muidugi omavahel sugulased.

Samal ööl nägin veel unes, et üks mu kunagine kursaõde oli minusse armunud, avaldas oma tundeid ja püüdis mind suudelda, mille peale ütlesin, et ei saa kahjuks samaga vastata. 

Wtf, brain?

Tartu. Suvi, mu armas jalgratas, ema tehtud toit, sõbrad, Emajõe kaldad. Välikohvikud, Trepp, Mojitod, jutuajamised, vihm, raamatud, vanad albumid, Tartu. Öised jalutuskäigud, kuu, Annelinn, mootorpaadid, sillad, pargid, aeg, rahu. 

Tartu.

Liiga-head-et-tõsi-olla-äpid. Neid on kümme.

Järgneb nimekiri rakendustest, mida aeg-ajalt olen ikka igatsenud. Juhuslikus järjestuses.

Küll oleks hea rakendus, mis ... 

1. ... leiaks üles kõik kadunud asjad. Kaasa arvatud telefoni, mis tollele rakendusele koduks on. 
2. ... aitaks sul üle saada kellestki, kellel sinu vastu tundeid pole JA ühtlasi kaotada selle inimese tunded, kes sind vaid ühepoolselt armastab.
3. ... võimaldaks sul kohe hommikul ärgates kaunis välja näha, ilma et selleks midagi tegema peaksid.
4. ... tooks sulle inspiratsiooni just siis, kui sul on aega, et maha istuda ja head mõtted üles kirjutada.
5. ... teeks nii, et sa ei tunduks kellelegi ülbe.
6. ... tagaks, et sul on alati vihmavari just siis, kui vihma sajab, ja sa kunagi seda tarbetult kaasa ei peaks võtma. 
7. ... raviks sinu ja su valitud inimesed alati maagiliselt ükskõik mis haigusest. 
8. ... lubaks sul kuulata ühte head laulu nii, et iga kord oleks justkui esimene.
9. ... kindlustaks, et toit ei kõrbe kunagi põhja ega jää tooreks. 
10. ... ütleks sulle ette õigeid sõnu pingelistes olukordades. 

ASJAD, MIDA ON VAJA ÕPPIDA

kuidas mitte seada prioriteediks kedagi
kes sind prioriteedina ei kohtle

kuidas ümbritseda end inimestega
kes sulle vaid hästi mõjuvad 
et nende lahkumise järel
jääb ikka alles sulle endale
tükike ennast

kuidas mitte lasta võtta
ja alati ainult anda 
nõustuda 
jah see on sulle 
ma olen sulle
ja kuidas mitte loota
et varsti tuleb vastupidi
ei

kuidas olla vaba 
paitavast pettusest
näha vaikuselooride taha
ja teada et nende sees nii tihti
varjab end vale

kuidas öelda
seda mida öelda on tarvis
kartmata tagajärgi ei
luua ise tagajärjed 
olgu need mis tahes
ja kõige sees
tunda hetkekski rahu

Tere, puhkus!

"Noh, te ei tulegi?"

Stroomi rand. Kaire, kuldne retriiver Sofy ja mina. Hobused, inimesed ja koerad, kõik sõbralikult koos suplemas.

Päike, meri, vabadus.

Kui saab Pirita kloostris rokkida

Pühapäeval oli laulupidu, eile õhtul juba Three Days Grace. See tähendas, et eelmised emotsioonid polnud jõudnud veel hääbudagi, kui läksime juba Pirita kloostri varemeisse uusi koguma. Issand. 

Kõigepealt ideaalne ilm, ideaalne seltskond ja ideaalne asukoht. Seega on kõik eeltingimused ideaalseks kontserdiks juba loodud. Inimesi on just parasjagu, nii saame end mugavalt üsna lava lähedale sättida. Juba esimene lugu on "I Am Machine", mis tähendab, et me K-ga oleme esimestest nootidest peale üles köetud :D Paar lugu veel ja K liigub minu eest mu kõrvale, väites, et mina ja Kristel kiljume talle mõlemalt poolt liiga kõvasti kõrva.

Meie energia ei vähene hetkekski, sest järgnevad kõik lood, mida need musta riietatud, needistatud ja tätoveeritud inimesed kuulama on tulnud: "Pain", "Never Too Late", "Animal I Have Become", "I Hate Everything About You", "Just Like You" ja "Home", lisaks mõned kõvad trummi- ja klaverisoolod koos paari uue hea leiuga, nagu "The Real You" ja "Painkiller". Kehavigastusi me seekord õnneks ei saa, kuigi vahepeal hakkab noormeestepööris meie kõrval juba ähvardavalt moshpit'iks muutuma. 

Enamik publikust teab sõnu peast. Need inimesed on tagasihoidlikud eestlased, aga mitte sel õhtul. Vägev on juba ainuüksi võimalus sellise bändi laivil möllata, aga tõelise emotsiooni loob see, kuidas inimesed ühes rütmis hüppavad ja laulavad koos sinuga nii, et kloostri seinad värisevad: I hate everything about you, why do I I love you? Neis sõnades leiab äratundmist nii see habras tüdruk minu ees kui ka kahemeetrine nahkjakis mees veidi eemal, ja on võimas, et muusika, sõnad ja emotsioon suudavad väliselt erinevaid inimesi niimoodi ühendada. (Tegelt ka, why do I love you?)

"Rioti" ajal läheb publik päris pööraseks ja see kõik saab liiga kiiresti läbi. Piritalt koos teiste rokisõpradega kodu poole liikudes kuuleb kõikjalt, kuidas rahvas ikka veel lugusid laulab. Kui T on meie naistekarja turvaliselt minu juurde viinud, kõlab veel tükk aega öösel ühest Kristiine korterist: I will never give up on you, I see the real you, even if you don't, I do. I do.

Ka meie kolme teisipäevahommik algab sama muusikaga. Siis saadan K ja H Tartusse tagasi ja tulen ise tööle. 

Võimalik, et see on üks neist postitustest, mille emotsionaalsuse pärast ma hiljem natuke häbi tunnen, aga praegu tunnen, et väiksemaid sõnu lihtsalt ei saaks kasutada. 

Aitäh.

Tähistades jäämist: meie!

Lauluväljak. Laupäevane proov. Vihmakeepidesse ja jopedesse riietunud tuhanded noored rivistuvad tuult ja vihma trotside laulukaare külgedel. Proua Randjärv hoiab läbi valjuhääldi ootajatega vestlust üleval. 

"Kas teil kõrvad külmetavad?" - "Jaa!" 

"Aga kas tuju on hea?" - "Jaa!"

"Kas tahate juba lavale minna?" - "Jaa!"

"Kas te olete juba väsinud?" - "Jaa!" 

"Kuulge ... Õige vastus on "Ei"!"

Pika proovipäeva lõpuks on kõik ihuliikmed kaunis külmunud, sest kehvad ilmastikuolud on lauljaid päris korralikult räsinud. Energia on aga hea ja laulud nagu "Isamaa ilu hoieldes" ning "Meie" tõmbavad lisaks lauljatele ka proovi vaatava publiku käima. 

Enne magamaminekut võtan palaviku kartuses paratsetamooli ja triigin rahvariideid. Sopranite Facebooki grupis arutletakse, kas kellelgi on lisasõlge ja kui mitu kampsunit peaks rahvariidete alla panema, et külm ei hakkaks. Arvestades, et proovis olid paljud sulejopedega, tundub mõte paljastest rahvariietest kõhedusttekitav. 

Pühapäeval ongi ilm kahtlaselt pilvine, päikest ei paista kusagilt. Panen mitu kihti riideid rahvarõivaste alla, isegi jope võtan kotiga kaasa. Kui olen pooleldi bussiga, pooleldi jala jõudnud kohta, kus rongkäiguks rivistuma hakatakse, saan aru, et hakkab palav. Eelmise päeva tuulest pole mingit märki ja vihmagi saame vaid paar piisakest. Enne marssima hakkamist punuvad tüdrukud üksteisele soenguid, vaatavad viimast korda nootides raskeid kohti üle ja teevad pilte. 

 Rongkäiguks valmis!

Meie koor jõuab lauluväljakule peamiselt "Kungla rahva" ja "Tuljaku" saatel, uhke kaarik dirigendiga ees veeremas. See jäi, muide, silma ka meediale: http://www.ohtuleht.ee/814469/fotod-lastekooride-liigijuht-labis-laulupeo-rongkaigu-koos-oma-9-paevase-titaga.

Pärast lauluväljakule jõudmist ja esimesi ühislaule käime söömas ja võtame riideid vähemaks. Segakooride esinemiseni on palju aega, seega jõuame veel puude all pikutada, neidudekoori esinemist vaadata, omaloodud eksprompt-kinnisvaramängu mängida ja tuttavaid tervitada. Päev on jõudnud õhtusse ja õhtu endiselt soe. 

Lava veel puhta tühi

Soprani-selfie

Puhkehetkel

Meie omaloodud kinnisvaramäng

Viimaks jõuabki kätte aeg laiali laotatud vihmakeebid puu alt kokku korjata ja segakooride rivistusele minna. Siis tuleb segakooride esinemine, pärast mida laulab juba ühendkoor. Üks tüdruk küsib tagant, kas mul on vett, sest see kõvasti laulmine ja lakkamatud ovatsioonid on häälele hakanud. Tuleb "Isamaa ilu hoieldes", "Eesti muld ja Eesti süda", "Ta lendab mesipuu poole". Emotsioonid möllavad ja lauljate keskel tunnen juba tuttavaid laulupeo-külmavärinaid, vaadates, kuidas publik ühtse taskulambi- ja lipumerena lainetab ning laulab: "Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma ..." Need on eestlased, nad kõik on siia kokku tulnud, nagu juba tavaks saanud, ja nad lubavad jääda. 

Jah, mina jään ka.