Mihkel Raud kirjutas oma raamatus "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" nii mõndagi tarka. Selle kõige teada saamiseks soovitan teistelgi seda imelist teost lugeda, aga üks mu lemmikutest nõuannetest oli soovitus inimestele rohkem positiivset tagasisidet anda. Näitlejale, kes sulle mõnes lavastuses eriti meeldis, kitarristile, kelle soolo sul käekarvad kerkima pani, kirjanikule, pärast kelle raamatu lugemist mingil moel paremaks inimeseks muutusid.
Avaliku elu tegelased saavad kriitikat igal sammul, seevastu tunnustust märksa harvem, mis siis, et on selle nii mõnigi kord kuhjaga ära teeninud. Kuidas ma küll varem sellele mõelnud polnud?
Nii kirjutasingi siis härra Rauale kirja, kus teda äsjaloetud teose eest tänasin ja ütlesin, millised põhimõtted tema raamatust kindlasti edasisse ellu kaasa võtan. Kui ma oleksin juba mõne raamatu autor, meeldiks mulle küll sellist kirja saada.
Härra Rauale meeldis vist ka. Igatahes vastas ta mulle juba järgmisel hommikul ja ütles, et mu kiri tegi ta väga rõõmsaks.
Ometi leian, et põhjendatud kriitika on inimese arengule märkimisväärse tähtsusega ja luban, et kui mingi asi mu kriitikameelt sügavalt puudutab, siis püüan sedagi tulevikus varasemast rohkem väljendada. Vat mida kõike üks raamat teha võib.
Monday, October 30, 2017
Sunday, October 29, 2017
Miks ma kogu aeg viimasel ajal "bändiproov" ütlen?
- Sest meil toimub Lauriito ja Jaaniga neljapäeval Pööningul natuke teistsugune esinemine, kus Jaan mängib luuletustele taustaks kitarri, Lauriito süntekat ja mina viiulit.
Viimati esinesin viiuliga kunagi Tudengibändil ja natuke hirm on ka, aga kokku sai täitsa huvitav asi ning ootame juba neljapäeva, et seda kõigiga jagada.
Seega, tulge aga ka 2. novembril kell 20.00 Pööningule luulet ning muusikat kuulama ja meiega niisama hängima.
Üritusega saab lähemalt tutvuda siin: https://www.facebook.com/events/148233695913935/
Viimati esinesin viiuliga kunagi Tudengibändil ja natuke hirm on ka, aga kokku sai täitsa huvitav asi ning ootame juba neljapäeva, et seda kõigiga jagada.
Seega, tulge aga ka 2. novembril kell 20.00 Pööningule luulet ning muusikat kuulama ja meiega niisama hängima.
Üritusega saab lähemalt tutvuda siin: https://www.facebook.com/events/148233695913935/
Ideaalsesse pühapäeva kuulub ...
... hommik pannkookidega, mida katab KÕIK: ehk siis moos, jäätis, karamellisiirup, popkorn ja kummikommid
... esinemiseks viiuli harjutamine
... oarisotto, mida jätkub kohe mitmeks päevaks (retsept Sandra Vungilt)
... kasulik kirjandus
Lisaks veel tunnustav kiri läbi loetud raamatu autorile ning bändiproov Lasnamäel. Koju jõudes õhtune tee ja hea film.
Wednesday, October 25, 2017
Rubriigist "Töö reklaamiagentuuris"
Kui vajutad Youtube'is "jäta reklaam vahele", et hakata teist reklaami vaatama.
Tuesday, October 17, 2017
Sest jah.
Tegelikult ongi asi ju alati prioriteetides. Kires. Selles südame kutses, mida lihtsalt pead alati järgima, ka siis, kui sa kardad. Eriti siis, kui sa kardad.
Seda isegi juhul, kui kõik muu teisele, kolmandale või kahekümne viiendale kohale langeb. Sest tõelist pühendumist ei näita see, kui jääd oma asja juurde, kui see on mugav, vaid see, kui tugevasti oma kirest kinni hoiad, kui maailm selle sinu jaoks raskeks muudab.
Tegelikult ongi asi ju alati prioriteetides. Kires. Selles südame kutses, mida lihtsalt pead alati järgima, ka siis, kui sa kardad. Eriti siis, kui sa kardad.
Seda isegi juhul, kui kõik muu teisele, kolmandale või kahekümne viiendale kohale langeb. Sest tõelist pühendumist ei näita see, kui jääd oma asja juurde, kui see on mugav, vaid see, kui tugevasti oma kirest kinni hoiad, kui maailm selle sinu jaoks raskeks muudab.
Wednesday, October 11, 2017
Murrame (rahvamassidest) läbi! *
* Tegemist ei ole valimisteemalise postitusega
Et sellest ajaveebist vahel praktilist kasu ka oleks, siis õpetan siinkohal ühe tulusa nipi, kuidas rahvamassidest läbi pääseda. Ükskõik kus sa nendega siis kokku ei puutuks.
Tallinna liiklus on pehmelt öeldes väljakutsuv, ning seda tihti ka jalakäijate jaoks. Ühe näitena meenub kohe Viru keskuse-Postimaja ristmik, kus teeületushimulised kodanikud ikka püüavad kannatamatute parvedena võidelda välja oma õigust pääseda punktist A punkti B.
Kui sa hakkad teed ületama ja selline rahvamass sulle siis vastu marsib, sihi pilk punkti, kuhu jõuda tahad. Ära vaata maha ega kuhugi mujale oma trajektoorist väljaspool, ainult otse ette. Nii astuvad potentsiaalsed kokkupõrkajad sul eest ära, muidugi eeldusel, et nad nokkapidi mõnes tehnikaseadmes pole ja su kavatsusi näost lugeda ei saa.
Ma lugesin seda kunagi mingist raamatust, aga tõesti toimib.
Et sellest ajaveebist vahel praktilist kasu ka oleks, siis õpetan siinkohal ühe tulusa nipi, kuidas rahvamassidest läbi pääseda. Ükskõik kus sa nendega siis kokku ei puutuks.
Tallinna liiklus on pehmelt öeldes väljakutsuv, ning seda tihti ka jalakäijate jaoks. Ühe näitena meenub kohe Viru keskuse-Postimaja ristmik, kus teeületushimulised kodanikud ikka püüavad kannatamatute parvedena võidelda välja oma õigust pääseda punktist A punkti B.
Kui sa hakkad teed ületama ja selline rahvamass sulle siis vastu marsib, sihi pilk punkti, kuhu jõuda tahad. Ära vaata maha ega kuhugi mujale oma trajektoorist väljaspool, ainult otse ette. Nii astuvad potentsiaalsed kokkupõrkajad sul eest ära, muidugi eeldusel, et nad nokkapidi mõnes tehnikaseadmes pole ja su kavatsusi näost lugeda ei saa.
Ma lugesin seda kunagi mingist raamatust, aga tõesti toimib.
Tuesday, October 10, 2017
Monday, October 9, 2017
Life hack: kuidas juua vähem õlut
1. Mine pärast tööpäeva tipptunnil Prismasse.
2. Mõtle, et pole ammu õlut joonud. Oleks tore ju oma tugitoolis Mihkel Raua uut raamatut lugeda ja samal ajal külma Aleksandrit rüübata.
3. Heida pilk järjekordadele.
4. Otsusta, et tavalises kassajärjekorras ei pääse sa müüjani tõenäoliselt enne järgmist hommikut, aga siis peab juba tööle minema ega saa enam Mihkel Raua ja õllega mõnuleda, vaid tuleb mõnuleda reklaamidega.
5. Õnneks on olemas iseteeninduskassad.
6. Ka iseteeninduskassade järjekorrad looklevad katkematu maona lihalettideni välja, aga vähemalt liiguvad kiiremini, sest iseteeninduskassasid on ju palju. Jah, tundub, et iseteeninduskassa on the way to go.
7. Äkki meenub sulle, et alkohol + iseteeninduskassa võib võrduda järjekordse ootamisega. Ootamisega selle järele, kuni kassade haldur su vanuse heaks kiidab, ja kuigi me räägime siinkohal ehk sekunditest, halval juhul minutitest, sa lihtsalt ei viitsi. Ootamist on juba niigi palju. Seega sätid end kõige lühema mao sappa seisma, seisad oma tomatite, sibula, riisileivakeste, jäätise, pesupulbri ja muu vajalikuga need minutid järjekorras ära ja mõtled, et okei. Olgu täna siis mahl. Mihkel Raud jääb ju ikkagi.
2. Mõtle, et pole ammu õlut joonud. Oleks tore ju oma tugitoolis Mihkel Raua uut raamatut lugeda ja samal ajal külma Aleksandrit rüübata.
3. Heida pilk järjekordadele.
4. Otsusta, et tavalises kassajärjekorras ei pääse sa müüjani tõenäoliselt enne järgmist hommikut, aga siis peab juba tööle minema ega saa enam Mihkel Raua ja õllega mõnuleda, vaid tuleb mõnuleda reklaamidega.
5. Õnneks on olemas iseteeninduskassad.
6. Ka iseteeninduskassade järjekorrad looklevad katkematu maona lihalettideni välja, aga vähemalt liiguvad kiiremini, sest iseteeninduskassasid on ju palju. Jah, tundub, et iseteeninduskassa on the way to go.
7. Äkki meenub sulle, et alkohol + iseteeninduskassa võib võrduda järjekordse ootamisega. Ootamisega selle järele, kuni kassade haldur su vanuse heaks kiidab, ja kuigi me räägime siinkohal ehk sekunditest, halval juhul minutitest, sa lihtsalt ei viitsi. Ootamist on juba niigi palju. Seega sätid end kõige lühema mao sappa seisma, seisad oma tomatite, sibula, riisileivakeste, jäätise, pesupulbri ja muu vajalikuga need minutid järjekorras ära ja mõtled, et okei. Olgu täna siis mahl. Mihkel Raud jääb ju ikkagi.
PÄÄSTJA PARADOKS
viieteistkümnes kord
panen ära
ja helistan kolmandale inimesele
kes on lubanud
alati olla mu kõrval
isegi rasketel aegadel
aga temagi ei vasta
ning tegelikult
pole selles midagi kummalist
sest rääkijad
pole harjunud kuulama
kui oled nad ise
juba mugavaks kuulanud
siis mõtlevad nad sinust
edaspidi kui päästjast
ja päästjaid
ei päästa keegi
panen ära
ja helistan kolmandale inimesele
kes on lubanud
alati olla mu kõrval
isegi rasketel aegadel
aga temagi ei vasta
ning tegelikult
pole selles midagi kummalist
sest rääkijad
pole harjunud kuulama
kui oled nad ise
juba mugavaks kuulanud
siis mõtlevad nad sinust
edaspidi kui päästjast
ja päästjaid
ei päästa keegi
Monday, October 2, 2017
Kuidas ma 26 sain
Pole ammu kajastanud oma igapäevaelu ja 26. sünnipäev sobib oma ilus selleks hästi.
Hommik algas sellega, et T presenteeris mulle köögis põlevate küünaldega torti, andis üle enda kingi ja laulis sünnipäevalaulu. Selgus, et Katu ja Tauno tulevad õnnesoove edastama kella poole kahe paiku lõunal, mis jättis meile napilt aega varjupaika külastada.
Varjupaigas jalutasime seekord kaheaastase Bekkiga. Uskumatu, et elame jätkuvalt koos inimestega, kes on võimelised jätma oma looma, oma sõpra koos kutsikatega metsa äärde saatuse hooleks, ise lihtsalt gaasi vajutades.
Metsasjooksmise, sünnipäevakõnede ja koerataltsutamise vahepeal kaotasin telefoni kuhugi Raku metsa sammaldesse. Õnneks leidsime T ja meie tragi jäljekoera abiga selle üles. Varjupaiga töötajad olid meil palunud looma natuke kammida ka, mille tagajärjel lendus kõikjal õhus, riietel ja hingetorudes valgeoranže karvu.
Kui jälle linnas olime, vahetasin kiiresti riided ja võtsime vastu Tartust kohale sõitnud Katu ja Tauno. Nendega sai jälle torti söödud, muu hulgas sündisid paar potentsiaalselt tulusat ideed seoses Soome meditsiiniäriga.
Hiljem viis T mu Boheemi peedi-kitsejuustupannukaid sööma, mis oli toidu suurust arvestades üsna väljakutsuv ettevõtmine. Käisime ka Pagaripoistes kringleid vaatamas, lihtsalt vaatamas, sest süüa me enam ei jõudnud.
Pikast päevast väsinuna läksime varsti T juurde natukeseks magama ja tõdesime, et pühapäeva õhtu kell 19 on selleks üsna veider aeg. Hiljem tegi T Tom Kha suppi ja näitas filmi "Good Will Hunting". Kui olin koju jõudnud, vastasin veel viimastele õnnesoovidele ja nii see 26 tuligi.
Hommik algas sellega, et T presenteeris mulle köögis põlevate küünaldega torti, andis üle enda kingi ja laulis sünnipäevalaulu. Selgus, et Katu ja Tauno tulevad õnnesoove edastama kella poole kahe paiku lõunal, mis jättis meile napilt aega varjupaika külastada.
Varjupaigas jalutasime seekord kaheaastase Bekkiga. Uskumatu, et elame jätkuvalt koos inimestega, kes on võimelised jätma oma looma, oma sõpra koos kutsikatega metsa äärde saatuse hooleks, ise lihtsalt gaasi vajutades.
Metsasjooksmise, sünnipäevakõnede ja koerataltsutamise vahepeal kaotasin telefoni kuhugi Raku metsa sammaldesse. Õnneks leidsime T ja meie tragi jäljekoera abiga selle üles. Varjupaiga töötajad olid meil palunud looma natuke kammida ka, mille tagajärjel lendus kõikjal õhus, riietel ja hingetorudes valgeoranže karvu.
Jälgi ajamas
Kui jälle linnas olime, vahetasin kiiresti riided ja võtsime vastu Tartust kohale sõitnud Katu ja Tauno. Nendega sai jälle torti söödud, muu hulgas sündisid paar potentsiaalselt tulusat ideed seoses Soome meditsiiniäriga.
Hiljem viis T mu Boheemi peedi-kitsejuustupannukaid sööma, mis oli toidu suurust arvestades üsna väljakutsuv ettevõtmine. Käisime ka Pagaripoistes kringleid vaatamas, lihtsalt vaatamas, sest süüa me enam ei jõudnud.
Pikast päevast väsinuna läksime varsti T juurde natukeseks magama ja tõdesime, et pühapäeva õhtu kell 19 on selleks üsna veider aeg. Hiljem tegi T Tom Kha suppi ja näitas filmi "Good Will Hunting". Kui olin koju jõudnud, vastasin veel viimastele õnnesoovidele ja nii see 26 tuligi.
Subscribe to:
Posts (Atom)