Reede õhtu. Ootan bussipeatuses bussi, et rongijaama sõita. Peatusse jõuab vanem härra, kes lõhnab tugevalt etanooli järele. Ta istub klaasseinte vahele pingile, avab Maxima kilekoti ja võtab seal pudeli salapärase läbipaistva vedelikuga, mis lõhnab umbes samamoodi nagu mees ise, küll mitu korda kangemalt. Rüübe on aga vist mehele pisut liiast, sest ta nägu tõmbub pärast sõõmu võtmist kipra ja kohe otsib ta kilekotist pooleteiseliitrise Vichy marjamaitselise vee, millest ruttu sõõmu peale ammutab. Inimesed seisavad mehe ümber peatuses. Mõni vaatab halvakspaneva näoga. Mehel on täiesti pohhui.
Aga äkki ootas ta sõpra? Ega nende kohtadega ole alati priisata. Kui mõned meist kogunevad reede õhtul kellegi juurde majapeole või väiksemale seltskondlikule istumisele, siis ehk ootas see härrasmees just seal peatuses oma seltskonda, kellega nädalavahetust tähistama asuda? Ta oli lihtsalt kõige varem kohal.
Täiega nõme on esimesena jõuda.
No comments:
Post a Comment