Kuidas lunastada liigsöömise pattu ehk jõulud kalmistul ja kirikus

 

Jõululaupäeval käisime ema ja vanaemaga kalmistul haudu korrastamas ja surnutele häid jõule soovimas. Teel sinna pakkusid silmailu mõne (tõenäoliselt lennuvõimelise) olendi jäljed, mida suurlinna tihedas liikluses just sageli ei leia.

 Ühel tiivulisel eksemplaril oli nähtavasti ka nelja käpaga sõber. 

Iga-aastane traditsioon aastast 2009 on vanaemale jõuludeks omatehtud kalender kinkida. Tervitaks siinkohal ka teisi, kelle sünniaastat sümboliseerib lammas/kits.

Arhiividest leidsin paar varasemate aastate varianti ka, isiklik lemmik kassiaasta kalender on paraku tänase päevani jäädvustamata jäänud.

 24. detsembri õhtuks olid kuuse alla juba mõned pakid kogunenud.

Väikelinna võlud ehk kui terve pika tee Haapsalu vanalinna kohtud vaid üksikute inimesega. Tühjal tänaval näitab teed minu pere.

Haapsallastel on sel aastal väga soliidne jõulupuu.

Paari sammu pärast olime kirikus, kus ootas meid kell 19.00 algav jumalateenistus. Teemad olid huvitavad, sai palju laulda, ilusat koori kuulata, oma endist solfedžoõpetajat koori juhtimas näha, ülimalt oskuslikku orelimängu imetleda (mul oli reaalselt vist vahepeal suu imetlusest lahti) ja lasta jõulutundel ennast täielikult üle võtta.

 Esimesel jõulupühal saime Jannuga kokku ja käisime promeneerimas.

 Selle aasta kingid olid mõnusalt retrohõngulised.

Soovin teie aastalõppu rohkelt lumest tehtud memmesid, taate ja moodsat kunsti; aastavahetusse ülevoolavust, šampust ja rahulolu ning algavasse aastasse otsusekindlust uute eesmärkide täideviimisel!

Paid!

Vanaema on üks ilus inimene

Vanaema näitab lahkelt oma muljetavaldavat margikollektsiooni. Oi-oi! Ühe margi peal on kaks punast kärbseseent. Väiksema seene jala alguses (mükoloogid sulgevad silmad, et ignoreerida mu puudlikku seeneterminoloogiat) on pealuu, mille funktsioon on ilmselt märkida, et tegu on surmavalt mürgise seenega. 

Vanaema toob köögist kinnikleebitud ümbriku, millel on seesama mark, ainult et...

võigas pealuu seene jalamil on pisut leebemasse võtmesse viidud. 

Vanaema: "Ma värvisin selle hirmsa kolba valgega üle. Et viisakam oleks. See pealuu seal oli nii kole!" 

Tädi Sveeta ei oska iial arvata, millised õudused selle süütu valgendajapleki alla peidetud on...

"Tiiu" sai vabadusse

Pühade ajal tegelesin pisut oma unustusehõlma vajunud elu esimese novellilaadse moodustisega ja riputasin ta jälle siia: http://nihilist.fm/tiiu/


Tänu Nihilistile olen hakanud end vähem üksi tundma. Inimesed näevad enda ümber samu asju, mida olen vahel näinud mina, aga erinevalt minust oskavad nad selle tihtipeale ka kuradi hästi kirja panna. Lollused, egoism, ebaõiglus, vassimine ja prassimine tulevad nähtavale ning sõnavabadus saab täies õies pulbitseda. Lisaks pakub aeg-ajalt rõõmu mõne väga loomingulise autori väga loominguline sõnakunst. 

Seda oli meile kõigile väga vaja.

FELIKS ehk kodanik rubriigist Meie aja heerosed

Feliks on imeilusate pruunide silmadega vanahärra. Oleks ma vaid 40 aastat vanem... Ta vaatab mind tükk aega ja pöörab siis pilgu jälle ära, justkui tahaks midagi küsida, aga ei julge.

Bussis on vaikne. Eriti selle kohta, et on päev enne jõululaupäeva. Aeg-ajalt lõhestab vaikuse kõlaritest kostuv üleskutse: "PEATUSES PEATUMISEKS VAJUTA PALUN STOPP-NUPPU!". 

Just see lause Feliksil hinge peal ongi. Viimaks ei pea ta enam vastu ja küsib mu käest: "Vabandage, mida see tähendab, et "Peatuses peatumiseks vajutage palun stopp-nuppu"? - "See tähendab, et enam buss igal pool niisama ei peatu." - "Kas tõesti?" - "Buss peatub ainult siis, kui keegi on enne stopp-nuppu vajutanud või kui bussijuht näeb, et inimesed peatuses ootavad. Kui peatus on tühi ja keegi pole nuppu ka vajutanud, sõidab buss peatusest mööda." - "Ausalt või? Seda on küll hea teada saada."

Räägime veel tühjast-tähjast. Muuhulgas küsib Feliks, kas bussis vargaid ka on. - "Vargaid? Ma pole Tartus küll bussis vargaid kohanud. Tallinnas on neid vast rohkem." Millepeale hakkab Feliks rääkima, kuidas ta on Tartu bussis kaks korda aidanud vargad kinni püüda. Mõlemal korral mustlased. Ühel korral päästis ta ühe vanadaami dokumendid, teisel korral aitas koolitüdrukuid. "Haarasin lihtsalt vargal kraest kinni ja ütlesin: "Pane tagasi, mis võtsid!" Feliks tõdeb, et tegelikult ei julge eestlased väga sellisele ülekohtule vahele astuda. Pigem pigistavad silma kinni ja elavad oma elu edasi. Peaasi, et ei peaks mingitesse sekeldustesse sattuma. Aga ta arvab ka, et pärast on endal hea tunne, kui oled kellegi vargusest päästnud. Ma leian, et see on äärmiselt auväärne ja julge tegu. 

Läheme Feliksiga samas peatuses maha ja enne lahkumist soovib ta mulle ilusaid jõule. 

(Victoria) Inglite aeg

Iga aasta lõpus saab lisaks jõuludel enda kere täistoppimisele imetleda imekauneid daame, kes pole suure tõenäosusega söönud ühtegi liigset verivorsti. Kuigi ma ei tea moest rohkem kui karu õmblusmasinast, siis Victoria's Secreti show'sid ja muid tegemisi olen jälginud juba päris mitu aastat. Neid kauneid naisi on ju äärmiselt ilus vaadata, lisaks on nende kehakatted kohati meeldivalt kunstipärased. Kõik need show'd on täis energiat, elu, liikumist, muusikat, positiivsust, rõõmu ja ilu - kes saaks seda mitte armastada? 

Üks mu asjad-mida-elus-tahaks-teha-nimekirja punktidest on näha seda show'd laivis. Paraku kipun arvama, et ajaks, kui see soov täide läheb, on mu lemmikmodellid (Behati Prinsloo, Alessandra Ambrosio, Rosie Huntington-Whiteley jt) juba 70-aastased ja pesumodellidena enam mitte nii hinnatud. 

Oksendamiseni kasse ehk Üks armastusest liigagi nõretav postitus

Praegu on varjupaigas tegelane, kel aastaid juba omajagu, aga kes on üks armastusväärsemaid olendeid, kellega viimasel ajal kokku olen puutunud:

(http://www.loomadevarjupaik.eu/koerad-koduootel/show-1/Oldi-id-4408/),

ta on lihtsalt s e l l i n e päikeseratas. 

Tegelikult tegelesime täna koerte asemel hoopis kassidega. Nimelt koristasime Katu, Mintsi ja veel ühe daamiga viimaste puure. See tegevus hõlmas endas üsna paljut: mööbli ringitõstmist, toidu ja vee doseerimist, tekivoltimist, aardeotsinguid (vihje allolevale pildile), silmade puhastamist, mehaanikutööd, pesemist, pühkimist, küünistamist, karedat kassikeelt, karvaseid riideid ning ilusaid kasse. Sealsed kassid on nii vahvad, kõigil selgelt eristuv iseloom, omad mängud, oma lugu ja oma suhtumine. 

Mulle hakkavad niimoodi juba kassid peaaegu sama palju meeldima kui koerad.

Jälle oli hea näha, et nii mitmed inimesed neil heakorrapäevadel ikka käivad. Mul on vedanud, et ka mu lähedaste sõprade hulgas on jätkuvalt kodanikke, kes nendeks paariks tunniks nõustuvad igasuguse isekuse kõrvale jätma ja aitama neid, kes seda vajavad

ja väärivad. 

Ja mõtlen jälle, kuidas mul on õnnestunud sellised sõbrad saada 

(#hellusetulv #naiselikemotsioon #inimesedonilusadjahead #kuimaailmtundubparempaik #misontegelikulttähtis).

Rohkem väikeseid tiigreid leiad siit: http://www.loomadevarjupaik.eu/kassid-koduootel/.

Ja aasta naise auhind läheb...

Pakin jõulukingitusi. Ei suuda kusagilt kleeplinti leida. Otsin abi elutoast, kus E parajasti oma loomulikus keskkonnas õmblustööga tegeleb. 

E: "Kui sa tahad kleeplinti, siis kõige lihtsam viis seda saada on minu kotist."
M-L: (kaevab kotis)
E: "Seal pinali sees peaks olema."
M-L: Leidsin! (tõstab võidukalt leitud aarde õhku)
E: "Ähh, see pole ju pinal!"
M-L: "Mis see siis on?"
E: "Meigikott!"

Veel paradokse meie imelikust maailmast

http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/toivo-tanavsuu-inimesed-nalgisid-prugikast-taitus-gurmeetoiduga?id=70377075

Teen homme kell 14.15 sotsiolingvistika eksami ära ja siis hakkan jälle ise kirjutama selle asemel, et hästikirjutavate ajakirjanike rasva peal liugu lasta.

Mulle meeldib alati, kui sellised haiged bürokraatlikud reeglid kusagil jälle kajastust leiavad. Kui keegi on tähele pannud ebaõiglust, mis närib inimest niivõrd, et ta peab selle teistelegi nähtavale tooma. See näitab, et meil on veel lootust.

Võib-olla.

Hakkan räppi kirjutama

Ja ütlen seda nii pühalikult siin selleks, et selle katsumuse beilimisel ikka parajal määral häbi tunneksin.

Muidugi peab mainima, et mis puutub räpi esitamisse, siis pole ma selles just osavaim. Väike näide:

Mina: "Sest mul on paha, laske mind maha, tuumapohmell ja rahhi pole et lõpp tuleks sel. Klubist käest annan viimse sendi, libedalt, tengelpung on tühi jälle nendin, kibedalt"

E teisest toast: "Ütlesid midagi või?"

Mina: "Ma RÄPIN!"

Aga mingil moel olen teemaga ikka tuttav ka, sest aus hea rütmiga lüürika on mulle alati meeldinud. Päris mitu Toe Tagi ja Eminemi lugu on mulle vanematest aegadest igaveseks pähe jäänud. "Pankrot" on ainult üks näide. 

Kui Krissuga nooremad olime, siis kirjutasime suurest armastusest Toe Tagi vastu omaenda räpilugusid. Paradoksaalsel kombel oli ühe pealkiri näiteks "Anarhia klubi". Muud ma sellest väga ei mäletagi.

Hüljatud pead, kassipuud ja maavälised organismid

Eile õhtul tegime Küllikese juures selle aasta esimesed piparkoogid. Säästan teid üksikasjadest. Piltidest ei säästa. 

Jõutrenn

 Lõbusat osa ootamas

 Inceptions

Milline ei peaks üks tore piparkook välja nägema vol 1

 Milline ei peaks üks tore piparkook välja nägema vol 2 ehk "Millisele see pea kuulub?"

 Kassipuud

Kõige õõvastavam piparkook ehk ET

 Õhtu playlist kinnitas, et Eestis on aegade jooksul ikka head muusikat tehtud. Üks näide:

Eeskujulike TÜSikatena kuulasime meie repsi lugusid ka:

Järjekordne postitus sarjast "Üllatusloomad" ehk mida teha, kui su vannitoa on vallutanud ämblik

Ja sealjuures mitte mingi väike ämblikupoiss, keda vaevalt näha on, vaid ikka selline jurakas:

1. Mine pahaaimamatult vannituppa hommikusi protseduure tegema.

2. Hakka kraani lahti keerama.

3. Tunne käe vastas mingit niiti ja arva, et see on juuksekarv.

4. Avasta, et niidi lõpus ripub tegelane ülalolevalt fotolt.

5. Tunne, kuidas aeg sinu ümber peatub. Tunneta šokiseisundit. Tunneta seda veel. Ja veel.

6. Tee kindlaks, et ämblikul pole plaanis mööda vannituba rändama minna, vaid ta püsib rahumeelselt paigal.

7. Tagane valget rahulippu (tegelikult küll valget käterätikut) käes hoides vannitoast ja mõtle, mida edasi teha.

8. Mängi mõttega korterist kus kurat lahkuda ja see koos ämblikuga igaveseks lukustada.

9. Unista sellest, kui tore oleks ikkagi vannitoas kümmelda (ilma ämblikuta).

10. Võta tühi moosipurk ja hiili sellega vannituppa tagasi.

11. Hinga paar korda sügavalt sisse-välja.

12. Lase ämblikul purki ronida ja pane kaas peale.

13. Mängi mõttega mõnele arahnofoobist tuttavale varajane jõulukingitus teha.

14. Loobu sellest mõttest.

15. Mine rõdule ja poeta ämblik purgist rõduäärele. 

16. Vaata, kuidas ta sinust võimalikult kaugele sibab. 

Nirvaana nimega Nihilist

Ega minusugune edev mutt suuda oma asjadega ometi nii ahvatlevast lavast nagu Nihilist.fm eemale hoida. Siiani olen väga rahul kõigega, mida sinna kirjutamine endaga kaasa on toonud, mistõttu ei jää see ilmselt viimaseks korraks. 

http://nihilist.fm/paha-hugo-naerab-paremini/

Vahelduseks tegelengi vist nüüd natuke hoopis proosaga. 

Proovige ka!

Meenutades Paulasid

Käisime L-iga kinos "Nullpunkti" vaatamas, mis tõi esile päris palju ebameeldivaid mälestusi. Ma ei nuta siis, kui hea tegelane filmis sureb või mees vähihaigele naisele pika armastusest nõretava monoloogi peab. Aga see film tekitas just nende mälestuste pärast isegi minusuguse südametu monstrumi silmakoobastesse hetkeks midagi vedelikulaadset. Siiski pani "Nullpunkt" taas kord hindama ülikooli viimasel kursusel käimist koos inimestega, kes sinu kohta klassis õelaid kirju ei saada, sind ei ähvarda, sinu kohta kuulujutte ei räägi ega pane sind tundma, nagu oleksid maailma kõige üksikum inimene. Ma pole kindlasti ainus, kes endal ja Johannesel midagi ühist leiab. Ja eks selles olegi ju heade filmide võlu - võimaluses end tegelastega samastada. 

"Nullpunkt" on täpselt sama suurepärane film kui suurepärane on samanimeline raamat. Raamatut olen vähemalt neli korda lugenud. Filmi vaatan ka tulevikus kindlasti veel mõne korra. 

Soovitan! 

Kui Mints sai "Eesti Laulu" poolfinaali

Kuradi sõbrad, teevad midagi sellist ja panevad mõtlema, et äkki peaks ka millegi tõeliselt suurega hakkama saama.

http://eestilaul.err.ee/0e706545-5601-4b6d-8045-f2c62673e0b4

Tegelikult meeldib mulle väga, kui inimesed mind pingutama panevad. Mõni inimene inspireerib sind oma olemusega. Teised inspireerivad omadustega. Praegu inspireerib mind pühendumine,
sihikindlus ja ettevõtlikkus. Eriti inspireeriv on aga asjaolu, et keegi võib istuda kodus kirjutuslaua taga, stuudios või pargis puu all, kirjutada oma emotsioonidest laulu, luuletuse või jäädvustada tunded pildis, ning ühel hetkel ainult ühe inimese peas istunud ideest võib aja jooksul saada midagi, milles tunnevad end ära tuhanded. Kui seda suudavad sulle lähedal olevad inimesed, pead seda ka sina suutma. Inspiratsioon kõige paremas tähenduses.

Muidugi on kohustuslik lisada, et olen uhke sõprade üle, kes millegi sellisega hakkama saavad.

Romantika lainel ehk Vombatitest võlutud

Vahel ei tundu mõni lugu esimesel kuulamisel nagu midagi erilist. Siis aga kuuled seda juhuse tahtel kunagi hiljem veel kusagilt ja avastad äkki, et ei suuda enam selleta elada. 

Ma arvan, et olen viimase kolme päeva jooksul järgmist lugu kuulanud vähemalt 50 korda. 

                        

Is this such fantasy that I should think

Someone like you could love a creep like me

***

And I don't come here for the exclusivity

I just come here for the view

And the minuscule chance of some close proximity

Or an awkward conversation with you

Yeah that'd be cool


Someone protect me from the one I love

Rubriigist "Olgem ausad - keda kotib peale minu?"

Pärast nädalatepikkust võitlust iseenda, oma partneri (:D) ja printimisaparaadiga sai see paha poiss täna lõunal viimaks õppejõu postkasti poetatud. Nüüd ootab ta seal oma saatust ning meie ootame oma hinnet ja reedest ülesastumist sotsiolingvistika seminaris. 

Pagana 63 lehekülge. Ma loodan, et enne makatööd mul sarnast suurprojekti ette võtta ei tule. 

Kuidas saad aru, et vanadus jõuab lähemale?

- Sa pead oma sõbrannadega vestlusi, mille teemaks on see, kui noor keegi teist välja näeb.


S number 1:

Mis te nüüd, ma näen ikka 23 välja vähemalt

S number 2:

Ma ei tea...vb ma ei tee ise siis vanustel vahet 

S number 1:

vb tõesti 

S number 3:

pff, minu poolest võiksite te mõlemad vabalt 18 ka olla :D

S number 1:

haha

S number 2:

nunnu, vaat kes räägib :D mu meelest sa näed välja sama vana kui kümnendas