kui on keegi
kellega sa ei tunne end
armastatuna
siis väga võimalik
et sa seda polegi

Kui jalge all on 175 meetrit tühjust

Eile oli üks väga huvitav õhtu. Aitäh mu väsimatule giidile ettevõtmise eest <3

Luulekogu "Paradoksid" nüüd ka Rahva Raamatus!

Sürreaalne, et alguses oli viis kaustikut luuletusi, siis valitud luuletustega fail arvutis, siis väljaprinditud luuletused, kümneid kordi ümberpaigutatud paberilipakad luuletustega, uus fail arvutis, siis selline asi: 

Siis ca 30 kaanekujundusideed, mille seas olid näiteks järgmised:

 Siis illustratsioonifailid, valmis kaaned:

Mõne aja pärast selline asi:

Ja nüüd on nii:

(Viru Keskuse Rahva Raamatus. Nagu vaataks oma last, kes püüab lasteaias teiste laste keskel mängides hakkama saada. Aitäh J-le pildi eest!) 

"Paradoksides" sisalduv materjal on jagatud kaheksaks teemaks:

1. Ma olen naine - naiseksolemine ja naiselikkus
2. Ära luuletajaga ela - luuletajaelu
3. Armastuse ahistus - armastus ja südamevalu
4. Elajate maailm - luule mitteinimestest
5. Kodanike keskelt - ühiskond
6. Su pinda ei hinda ma iga päev, Eesti - kodumaaluule
7. Üksmeele üksus - sõprus ja ilus armastus
8. Tugevale - motivatsiooniluule

Selles raamatus on luulet nii inimestest, kes on mulle haiget teinud, kui ka nendest, keda siiani väga armastan. Tänulik olen mõlematele - aitäh, et olete andnud mulle nii palju inspiratsiooni ja kirjutamapanevat jõudu.

Luulekogu "Paradoksid" saab tellida Hea Tegu kirjastuse kaudu ning nüüd osta ka Rahva Raamatu poodidest. 

Suitsevad tolmuimejad ja haldja unenägu ehk raporteerides ehitustalgutelt

Kolmepäevased renovatsioonitööd korteris tähendavad elu keset puurimist, saagimist, töömehi, kleeplinti, kilet, tolmu ja tavapärasest palju kontrollitumat käitumist, sest kui võõrad mehed korteris edasi-tagasi sõeluvad, siis ise paljalt peegli ees Nublu järgi tantsida ei saa. Või no ilmselt saaks, aga maas olev papp segaks natuke.

Täna-homme on küttetorustiku vahetamine, eile oli aknaviimistus. Pärast viietunnist tööd oli korter nagu haldja unenägu, ilus valge tolm vaipu katmas ja päikeselaikudes keerlemas. Selleks, et maapinda oleks võimalik jälle kõndimiseks kasutada, tuli natuke tolmuimejaga võtta. Sain umbes ühe ruutmeetri puhtaks imetud, kui masin otsustas, et see on tema jaoks liiga võimatu ülesanne ja et nüüd oleks sobiv hetk pensionile minna. Enam ei imenud ja kogu lugu. Haldjatolm keerles endiselt päikeselaigus ja juba otsapidi ka mu hingamissüsteemis.

Siis meenus mulle, et mul on siin veel üks tolmuimeja, mis kuulub korteriomanikule. Äkki töötab. Lülitasin masina vooluvõrku ja vajutasin sisselülitusnuppu. Masin tegi imelikku korinat. Vajutasin veel nii umbes viis korda, sest ega jänesed šampust ei joo, või kuidas see ütlus ongi. Viimasel korral käis aga veider klõps, masinast hakkas immitsema veidrat suitsu ja lõhna ning lisaks lülitasid end välja arvuti ja laualamp, mis tähendas, et tõenäoliselt on tolmuimeja oma vihas ka korgid välja löönud. Mis tähendas omakorda, et mul oli kaks katkist tolmuimejat, millest üks suitses, üleni valge tolmuga kaetud põrand ja väljalöönud korgid, mille tagasilülitamisest oli mul vaid hägune aimdus. 

Taeva abiga leidsin koridoris koha, kust korgid uuesti sisse lülitada, aga mis puudutas põrandaid, pidin kasutama vanakooli meetodit ja ehitusprahi harja-kühvliga kokku pühkima. Oh well, järgmine päev tulevad nagunii uued töömehed uue tolmuga. 

Aga remondisaaga läbiviijate kiituseks peab ütlema, et nad lõhnavad hästi, on väga viisakad ja täna imes üks täiesti omaalgatuslikult enda kaasavõetud tolmuimejaga põrandad puhtaks. 

Nii, et korgid jäid sisse ja puha. 

Need segased tänavanimed

M-L: "Mis tänaval sul see oligi?"
K: "Mingi ... Vana-Tallinna?"
M-L: "Aa ... Sa mõtled Suur-Ameerika?"

***

Eile õhtul käisime Sushi Pandas sušit söömas ja imetlesime kõrvallauas istuvate asiaatidest tüdrukute söögipulgakäsitsemisoskusi, kasutamata pulki ise pooltki nii graatsiliselt.

Tüdrukud olid armsad ja suši imeline.

Üks päev kirjanduskaldal

Me võime ju aina rohkem nutimaailmasse uppuda, aga sellised ettevõtmised nagu kirjandustänava festival on igati tänuväärt pingutus meid üheks päevaks kirjanduskaldale tõmmata. Tõesti tore, et missioonitundlikud inimesed korraldavad üritusi, kus kuulsate kirjanikega vestelda, soodsalt endale raamatuid soetada, kohtuda teiste kirjandushuvilistega ja uusi teadmisi saada. Ja kui seda kõike ei peaks millegipärast juhtuma, siis vahel on hea ka lihtsalt mööda ajaloolisi tänavaid kõndides meenutada, et kirjandus on olemas - ja et selle jõud on võimas. 

Mina esitlesin esimest korda "Paradokse", mis pakkus ootamatuid, aga häid üllatusi - seda just külastajate osas. Aitäh kõigile headele inimestele, kes kaasa elamas olid!

Homme esitlen kirjandustänava festivalil oma luulekogu "Paradoksid"

Ehk siis 8. septembril kell 18.40 raamatupood Readi telgis.