Väike 2019. aasta kokkuvõte

Istume nelja töökaaslasega aasta viimasel päeval ühes reklaamiagentuuris. Kellegi arvutist mängib muusika, parajasti täidab tuba lugu "She's a maniac". Vahepeal räägime erinevatel teemadel, siis jälle nokitsevad kõik oma asju teha. Korruse peal valitseb suures osas tühjus, enamik on puhkusel. Ja mina mõtlen veidi möödunud aastale tagasi. 

Võrreldes 2018ndaga oli aasta 2019 kindlasti positiivsem. Käisime Karliga minu senise elu suurimal seiklusel ja telkisime-hääletasime kaks nädalat Itaalia-Saksamaa mägede vahel. (Kes pole meie rännakust veel lugenud, saab alustada selle postituse juurest.) Reisidest jääb kindlasti meelde ka see, kui töökaaslastega suvel oma Hiiumaa kalamehe juures käisime. 

Aastal 2019 sain muu hulgas proovida, kuidas on elada koos kõigepealt oma parima sõbra ning veidi hiljem parima sõbrannaga. Õppisin neist kogemustest nii mõndagi. 

Aasta suurim pärl on minu jaoks ilmselt luulekogu "Blondiine armastav mees" ilmumine, mille tagasiside ületas kõiki ootuseid ja mis on praeguseks poodidest välja müüdud. Kirjanduslike saavutuste hulka võib lugeda ka eripreemia Värske Rõhu noorte kriitikute konkursilt ning asjaolu, et sel aastal kirjutasin rohkem luulet kui ühelgi varasemal. Lisaks väisasin Drakadeemiat, kus õppisin Jim Ashilevilt üht-teist loovkirjutamise kohta juurde. 

Aasta lõpus lisas vürtsi kiri BFMist, mille autor teatas, et tahab minu novelli "Elajad" filmiks teha. 

Mul on hea meel, et minu ellu kuuluvad inspireerivad, tugevad ja südamlikud sõbrad, töökaaslased, pereliikmed ja kaaskirjutajad, ning et neid on aastaga lisandunud. Tegelikult sellegi üle, et on kadunud need, kes on pidanud kaduma, sest see võimaldab olla valitud õigetele kvaliteetsem seltsiline. Mul on hea meel, et K6VN on täies elujõus ja toimub iga kuu viimasel neljapäeval, pakkudes kõigile võimalust oma loomingut rahvaga jagada. Mul on hea meel, et mu sõbrad ja perekond on olnud terved ja õnnelikud ning loodan, et see jääb nii ka tuleval aastal. 

Ja nüüd tagasi algusesse.

Mulle meeldib see kontor, kus praegu istun. Siin saab iga päev nalja, iga päev on täis ilu, loomingut, kunsti, kirjandust, muusikat ja värve. Siin on olnud ka väga raskeid hetki, aga mitte praegu, kui arvutist hakkas just mängima ABBA "Dancing Queen" ja meesdisainer sellele kaasa laulab.

Sõbrad. Soovin teilegi tänaseks mõnusaid mälestusi möödunud aastast. 

Ilusat vana-aastaõhtut ja edukat uut! 

Üks jutuajamine enda avamisest, pornost, rindadest ja tüütutest paarikestest

Sõber Karl kutsus taas oma taskuhäälingusse juttu rääkima. Sai selline suviselt kerge ja meelelahutuslik saade:

https://www.positiivnemurk.com/e/episood-37-sudasuvine-aknalaua-podcast/

Kui sinu probleemid on ka teiste probleemid

Aitäh, kes te olete raamatut "Blondiine armastav mees" lugenud. Olen äärmiselt tänulik ka tagasiside eest, mille seas on olnud järgmisi kommentaare:


"See on vapsee lagipähe ja ei ilusta väga midagi. Ikka väga intrigeeriv ja julge. Nüüd ma mõistan, miks sa natuke muretsesid, et kui vanaema seda loeb."

***
"Ma ise veidi ehmusin ühe selle luuletuse peale, mis Sul sellel lk-l siin näha oli ..."

***
"Igatahes hea luulekogu. Mulle meeldis väga. Eriti see "oli minuga julm" rebis päid küljest luuletus. "Oli minuga" lõpp. Hea leid väike keeleline tuus ülesehitus ja nii täpne. Jõnksakad käisid rinnust läbi, kui lõppu jõudsin selle luuletusega."


***
Suurem osa BAMist sisaldab luulet ajast, kui olin omadega täiesti katki. Sellest ka need roppused ja "julgus" neid avaldada. See pole tegelikult julgus. See on ükskõiksus. Sa püüad lihtsalt kuidagi endaga hakkama saada ja kirjutamine on ainus võimalus. Kui eluisu ei ole, siis on täiesti suva, kui palju keegi su tekstide peale peast kinni hoiab. Aga kui keegi nendest midagi leiab, siis mõjub see eriti hästi. Sest positiivse tagasiside puhul polegi kiitus alati kõige olulisem. Seda on hoopis õlatunne, arusaam, et sinuga sama valu on tundnud ka teised. Et valu, millega olid pikka aega üksi oma kirjutuslaua taga, on tegelikult universaalne. Kõigil on valus. Ja kõik saavad sellest ka üle.

Ja see teadmine annab jõudu.

BAM on müügil! (Ja šokeerib juba oma roppustega emasid)

Minu teine luulekogu "Blondiine armastav mees" on viimaks valmis. Võrreldes "Paradoksidega" on see mitu kraadi kangem, sisaldades halastamatut igapäevarealismi, südamevalu, veini, seksi, kehalisi iseärasusi ning suurel hulgal (asjakohaseid) roppuseid. 

Olen sõpradega nalja teinud ja öelnud, et see on luulekogu, mida sa ei taha, et su ema loeks. Aga nali naljaks. Kui olin kõige alumise pildi oma Facebooki postitanud, ei läinud kaua, kui kirjutaski mu ema, kes ütles, et ta "ehmatas veidi ühte nendest luuletustest lugedes". BAMi lugedes tuleb emadel aga julgus kokku võtta, sest selles on materjali, mille kõrval näivad allolevad luuletused nagu lihasrakud lihasööja bakteri kõrval. Näiteks nagu luuletus "Vittsütikuga pomm". Või "Vibraatorile". Või "Millal ma sinuga kindlasti ei seksi". Või need, mis sitast räägivad. 

BAM on ilus, aga terav. 

Ja nüüd ka Rahva Raamatu poodides müügil! 

https://www.rahvaraamat.ee/p/blondiine-armastav-mees/1271619/et?isbn=9789949011513

Algus ...

... ja üle poole aasta hiljem