Kukemaalimisõhtu

Elu esimene joonistatud kukk, täitsa kukk sai ju iseenesest.

Kukk saab juurde piirjooni ja taustajõude. Muusikat teevad Bach ja Rahmaninov ning varsti tekib mõte külmkapist natuke veini võtta.

Kukk saab juurde värve ja helesinise unistuse toitvatest teradest.

Kalendri avapilt on valmis ja läheb kuivama. Järgneb pikk ja tülikas kuupäevadega tegelemine ja köitmisprotsess, aga see jääb pooleli ja jätkub alles homme. 

Toogu punase kuke aasta teile tulist kirge ja plahvatuslikult häid ideid!

Kingiks mütse ja kalendreid ehk jõulud reklaamiagentuuris

Ühel päeval tulevad kontorisse produktsioonifirma mehed, kes meile klippe teevad. 

Neil on kaasas kotitäis mütse ja lauamänge. Nii saavadki kõik toasviibijad omale jõuludeks uue mütsi valida ja mõne aja pärast jätkavad peaegu kõik naised ja mehed, vanad ja noored, vaikivas üksmeeles tööd arvutite taga, igaühel oma valitud müts peas. Disainer ja tema müts, AD ja tema müts, projektijuht oma mütsiga. 

Minu suhted mütsidega pole just kõige paremad, aga kuna see on nii huvitaval kombel minuni jõudnud, siis võib-olla annan sellele isegi võimaluse. 

Täna tuli üks tore daam ja kinkis meile kõigile kalendreid. 

LEEGID

12 kamalutäit kainust
kaotan ühe ööga
südamesse kolin ära
oma mõttetööga

sealt võib leida mitu mõtet
kindlamad kui tina
põlevad kui leegid lõkkes -
üks neist oled sina

***

Püüan öelda, kuis' üks pereloom täidab südame, täna kirjutan vaid talle.

Kui tunned end 100% endana

Vahel tunned. Täna oli üks neist päevadest. Päevadest, mil tunned, et saad rakendada oma täit potentsiaali, teha seda, mida oskad, olla see, kes tahad olla. 

See tunne sai alguse ühest koosolekust. Mu töökohustused ei näe ette regulaarset koosolekutel osalemist, täna tuli mul seda aga ometi teha ja mingil hetkel tundsin, et pagana mõnus on ikka niimoodi. Neli oma ala spetsialisti arutamas, kõigil kindel ala, mida just nemad seltskonnast kõige paremini valdavad, professionaalsel tasemel mingile ühisprojektile oma teadmiste-oskustega väärtust lisamas. Ühise hea tulemuse nimel. 

***

Pärast tööpäeva korraldas Jaan Keskraamatukogus esimest korda Luuleklubi, kuhu oli kokku tulnud kümmekond luulehuvilist, sh paar juba päris tuntud luuletajat. Selliste inimeste seltskond, mõtted, looming, tagasiside ja kirg panevad mind alati endana tundma. Need on inimesed, kelle sekka ma kuulun, kelle seltskonnas saan täiesti vaba olla ja mõista, et tegelikult on okei olla natuke teistsugune, natuke liiga kirglik, hingeline ja kohati massi sobimatu. Sest selliseid on veel.

Ma ei tunne isiklikult just kuigi palju kogenud luuletajaid. Aga tõeliselt hea on vahel näha, et nad on olemas, elavad me ümber oma igapäevaelu ning on kõigele lisaks erakordselt põnevad inimesed.

***

Naabritel on all jälle metsik pidu, mis kostab isegi läbi kõrvatroppide ja ümber pea keeratud salli, aga mul on tänasest nii hea tuju, et ma ei taha isegi alla õiendama minna. 

Naabriteema on tegelikult vägagi relevantne, aga sellest kunagi hiljem. 

Ah, ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame!

Nagu on öelnud klassikud, siis I love it, when a plan comes together!

Tänane algas taas tavapärasest varasema äratusega, et jõuda töö asemel Koidula kontserttuuri viimasele päevale, sedapuhku Keilasse ja Haapsallu. 

Kuigi Keilas tuli laval seista varasemast kauem ja mõni neiu ei pidanud sellele väga hästi vastu, õnnestusid mõlemad esinemised hästi. Bussis õpetasin oma pinginaabrile L-le mõne uue mängu, millega möödus sõitmine päris kiiresti. 

Pärast tuuri viimast kontserti Läänemaa Ühisgümnaasiumis käisime karjakesi ka Cyrillus Kreegi haual tema auks laulmas, kui me juba Haapsalus olime, eks ole. Peab ütlema, et kooriga surnuaias helilooja haua kõrval ühte tema teost laulda on võimas tunne, võimas, müstiline ja natuke kurb. Huvitav, kas Kreegi vaim kuulis, et seda tegime? Kas ta tundis heameelt?

Juhuse tahtel oli ühtlasi mu vanaemal täna sünnipäev ja et viibisin juba Haapsalus, jäin sinna, et teda õnnitlema minna. Nii saatsin bussi voxikatega ära ja mõne aja pärast istusin juba vanaema ja tema sõbrannadega kohvilauas, olles seekord intervjueeritava rollis ja vastates kõikvõimalikele küsimustele. 

Magasin peaaegu terve tee tagasi Tallinnasse. 

Meie tuuritajad

Üks ilus kollane maja ehk Läänemaa Ühisgümnaasium

Mu päeva päike

Homme kell 12 Jaani kirikusse jõulukonsale!

Laulurindelt nii palju uudiseid, et vahepeal oleme Noorte Segakoor Vox Populiga edukalt läbi viinud Koidula kontserttuuri 2. päeva, mil külastasime Paide Gümnaasiumit ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kooliperet. Esmaspäeval saab meie läbinist patriootlik ja pühalik tuur lõpu Keilas ja Haapsalus.

Homme võib meid aga kell 12.00 kuulama tulla Tallinnasse Jaani kirikusse, kus teeme linnarahvale ühe mõnusa kontserdi, et kuulajad korralikult jõululainele viia. 

Bes djengi!

Tagane ära, valede vaim! Sirgu ja sigine, tõe taim! ehk Koidula kontserttuuri 1. päev

Neljapäeval alustasime Noorte Segakoor Vox Populiga tuuri ümber Eesti, millega avaldame austust 130 aastat tagasi surnud luuletaja Lydia Koidulale. Koidula sõnad on lihtsalt eepiliselt head ja mul on nii hea meel, et me saame neid selle ringreisiga inimestele, just lastele ja noortele veelgi nähtavamaks teha. 

Kolmel päeval esineme kokku kuues Eesti koolis. Neljapäeval laulsime Kosel ja Vändras. 

Lühidalt:

* Kui teie seltskonda on alguses manitsetud kindlasti juba kell 8 väljuvat bussi ootama, siis võib see mõnikord tähendada, et kommunikatsioonihäirete tõttu väljub buss alles kell 9. Bussis saab aga probleemideta hääled lahti laulda, et siis Kose kultuurimajas kiiruga üleriided seljast heita ja lavale tõtata. 

* Emotsionaalsemaid koorikaaslasi tuleks hoiatada enne, kui mõni solist hakkab "Ema südant" laulma. Teadsin, et solist laulab ühe laulu, aga kui ma oleksin vaid osanud arvata, millise tekstiga see laul on, siis oleksin vist selleks ajaks kõrvatropid kaasa võtnud. Nii seisingi seal teiste kooriliikmete seas laval, kuulates, kuidas solist meie keskel oma laulu esitab, ja reaalselt VÕITLESIN endaga, et kasvõi veerand mu ripsmetušist alles jääks. 

Kas ema südant tunned sa? 
Nii õrn, nii kindel, muutmata, 
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, 
su õnnetusest osa saab. :,: 

Kui inimeste liikuvat 
au, kiitust, sõprust tunda saad, 
:,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad, 
kui usk ja arm sust langevad, :,: 

siis ema süda ilmsiks lä’eb, 
siis veel üks paik sull’ üle jääb, 
:,: kus nutta julged igal a’al – 
truu, kindla ema rinna na’al. :,:


KES kirjutab selliseid asju :S Üldse on see isamaaline repertuaar minusugusele patrioodile ja kõige hingevõtjale nagu püssirohi, aga loodetavasti olen tuuri lõpuks juba karastunud. 

Alo Ritsing - "Teretus". Pole meie poisid, aga meie omad laulavad seda Koidula projektis ka. Mehine lugu, sümpatiseerib

* Bussisõidud on hea aeg, millal oma bussipinginaabriga kinnisvarast, kehaarmidest, kartulitest ja vegankokaraamatutest rääkida. 

* Vändrast ei leidnud me ei saelaudu ega Vändra Avelit, küll aga rahvast täis saali, eredad prožektorid, palju huvitavaid fakte Koidula kohta (sarnaselt Kose esinemisele) ja sedapuhku natuke rohkem meelekindlust "Ema südame" ajal.