Mulle meeldib olla peol ja kuulata, kuidas sõbrad kitarri mängivad. Keegi põristab veel trummi kaasa, rahvas laulab, repertuaaris on “Juulikuu lumi”, “Kaks tüdrukut” ja “Ojalaul”, ühesõnaga klassika. Kui akustilise muusika osa on möödas, tantsime Prodigy järgi, tõstame sünnipäevalast 35 korda tooliga õhku, teeme hundirattaid, peapealseise ja muud vajalikku.

Mulle meeldib seista peojärgsel hommikul täiesti alasti saunamaja ees, lumehanged ümber, keha auramas, kuulata linde laulmas, ning siis tagasi sauna suunduda, kus sõbrad leilivette ka paar piiska kaseessentsi lisavad.

Vahel on kohe eriti mõnus elada. 

Kodulinna kodune raamatuesitlus Barlovas

Nädalavahetus Tartus sisaldas sõprade ja perega veedetud aega; kahe sünnipäeva tähistamist ja sellega seoses rohkelt kooki; Karli vanaema lõbustamist Tartu kaubandusvõrkudes; pühapäevast eksprompt-saunaõhtut; uusi tuttavaid; parima sõbranna, veini ja vesipiibuga veedetud kvaliteetaega ning jõulurüüs Tartu Raekoja platsi. 

Uus töönädal algas samuti Tartus, sest "Paradokse" tuli esitleda ka kodulinna rahvale. Barlova pakkus selleks lahkelt oma kodust ja luulesõbralikku olustikku, kirsiks tordil olid muidugi kõik kohaletulnud. Erinevalt viimasest Tallinna esitlusest oli rahvast rohkelt. Tegi rõõmu, et nende seas oli nii võõraid, Karli sõpru kui ka minu Tartu lähedasi ning et meie esinemisele said viimaks ometi kaasa elada ka mu ema, vend, venna tüdruk, parim sõbranna ja teised armsad tartlased, kes selleks juba pikka aega soovi olid avaldanud. Muu hulgas võimaldas see raamatuesitlus mul taaskohtuda oma noore sugulasega, mis oli pärast kõiki neid aastaid tõeliselt vahva.

Kingitused, huvitavad küsimused, head sõnad ning võimalus ühes toas koos näha niivõrd erinevatest inimestest koosnevat kompotti pani mõtlema, et nii kaua, kui on raamatuesitlused, pole sünnipäeva vaja tähistadagi. 

Täna õhtul kell 18.30 toimub Pirita raamatukogus luuleklubi, kus räägime Jaaniga luulest ja ütlen oma viimased sõnad seoses "Paradoksidega". Tänase ürituse rahvarohkuse osas mul nii suuri ootusi pole kui Barlova puhul, aga neile, kes tulevad, luban, et püüame kvaliteeti hoida.

Pärast seda on "Paradoksidega" igatahes ühel pool ja saab järgmisele raamatule keskenduda. Järgmisele, mis tuleb süngem, proosalisem, novelle täis.

Pakkepaber puudusel ...

... võib kingituste pakkimiseks kasutada vanu noote. Arvestades, et mul on viiuli-, klaveri- ja koorinoote alates kuuendast eluaastast, jätkub pakkimismaterjali vähemalt ajani, mil olen 60. 

Kui ma juba teemas olen, siis palju õnne sõber Jaanile, kel on täna sünnipäev.

On ka päevi, kuhu üksindus ei mahu

Eile seevastu oli üks imeline päev, kus külastasin staabi- ja sidepataljoni, kõndisin merejääl, jõin kakaod, ostsin toast nimega Loodus huvitavaid vegantooteid, kohtusin kaugeks jäänud sõbrannaga, poetasin McDonald'sis kodutu pärast pisaraid, mängisin saalihokit ja korvpalli, õppisin, kuidas tennises ees- ja tagakäelööke teha, rippusin pea alaspidi, sületasin koeri, käisin saunas, jõin õlut ja tundsin, kuidas itaaliakeelne ooper külmavärinaid tekitab. 

Kui kaugele tasub minna?

Vegani aarded.

Kuidas ma 26 sain

Pole ammu kajastanud oma igapäevaelu ja 26. sünnipäev sobib oma ilus selleks hästi. 

Hommik algas sellega, et T presenteeris mulle köögis põlevate küünaldega torti, andis üle enda kingi ja laulis sünnipäevalaulu. Selgus, et Katu ja Tauno tulevad õnnesoove edastama kella poole kahe paiku lõunal, mis jättis meile napilt aega varjupaika külastada.

Varjupaigas jalutasime seekord kaheaastase Bekkiga. Uskumatu, et elame jätkuvalt koos inimestega, kes on võimelised jätma oma looma, oma sõpra koos kutsikatega metsa äärde saatuse hooleks, ise lihtsalt gaasi vajutades.

Metsasjooksmise, sünnipäevakõnede ja koerataltsutamise vahepeal kaotasin telefoni kuhugi Raku metsa sammaldesse. Õnneks leidsime T ja meie tragi jäljekoera abiga selle üles. Varjupaiga töötajad olid meil palunud looma natuke kammida ka, mille tagajärjel lendus kõikjal õhus, riietel ja hingetorudes valgeoranže karvu. 

 Jälgi ajamas

Kui jälle linnas olime, vahetasin kiiresti riided ja võtsime vastu Tartust kohale sõitnud Katu ja Tauno. Nendega sai jälle torti söödud, muu hulgas sündisid paar potentsiaalselt tulusat ideed seoses Soome meditsiiniäriga. 

Hiljem viis T mu Boheemi peedi-kitsejuustupannukaid sööma, mis oli toidu suurust arvestades üsna väljakutsuv ettevõtmine. Käisime ka Pagaripoistes kringleid vaatamas, lihtsalt vaatamas, sest süüa me enam ei jõudnud.

Pikast päevast väsinuna läksime varsti T juurde natukeseks magama ja tõdesime, et pühapäeva õhtu kell 19 on selleks üsna veider aeg. Hiljem tegi T Tom Kha suppi ja näitas filmi "Good Will Hunting". Kui olin koju jõudnud, vastasin veel viimastele õnnesoovidele ja nii see 26 tuligi. 

Karulaane jenka ehk südamedaami 25. juubel

Tervituskomitee uhke esindus tervitab kõiki saabujaid laia naeratusega

Tervituskomitee vol 2 ehk sõberid

 Kuidas toimuvad läbirääkimised ehk kõigepealt skeptitsism...

...siis teatav nõustumine ehk No olgu, räägi veel...

...ja lõpuks heakskiit

Daamid teevad midagi asjalikku ja ma vaatan praegu, et mind on sellest puhta kõrvale jäetud :S

Tundub, et siin jagab doktor K kaaskondlastele mingeid kasulikke nõuandeid

Leidsime üksteisele ka veits aega

Seintel oli ajalugu...

...ja laes romantikat

Mõnel nädalavahetusel saab tünnisauna, haagiselamut ja Hiiumaad

Täpselt nädal tagasi korjasid Malla ja Taavet mu Statoilist auto peale ja alustasime sõitu Hiiumaale, et tähistada seal W sünnipäeva. Selle nädalavahetuse jooksul jõudsin:

* külastada Malla ja Taavetiga teel saarele Padise kloostri varemeid ja tutvuda veidi selle ajalooga

Rohuküla sadam

* käia esimest korda elus tünnisaunas hoolimata vihmast ja jahedavõitu õhutemperatuurist

* mängida W sünnipäeva naiskülalistega sauna eesruumis mängu "Ma ei ole kunagi", mis kujunes vägagi intrigeerivaks

* jalutada kaunitel Hiiumaa teeradadel

Maakoha idüll

* proovida öö jooksul suisa kolme magamiskohta, millest kahe kasuks otsustamist pärssisid saunas tegutsevad sääsed (1) ja külm auto (2)

* jääda esimest korda elus magama haagielamusse (3) koos Klassikaraadio ja norskava meeskooriga ning otsustada pärast mõningat kaalumist, et kõrvatroppidega saab seal magada küll

Pühapäeva hommik, kui teised veel magasid

Haagise "terrass"

* süüa järgmise päeva hommikul kahe ettevõtliku naisterahva tehtud pannkooke moosiga

* mängida rohkelt Reaalsuskontrolli 1. ja 2. versiooni, kusjuures viimane mäng leidis aset praami kõige alumisel tekil haagiselamus teel tagasi mandrile

* mängida kaubiku tagaosas mängu "Linna tuli rekkatäis"

* tutvuda viieaastase noormehega, kes pühendas oma aega selleks, et tutvustada mulle oma veepüstolit ja mänguvõidusõiduautosid, mis suudavad kõigest läbi sõita

Nüüd on küll suvi alanud.

Esimene 100% vegan sünnipäev

Tõele au andes oli mul sünnipäev juba 1. oktoobril, aga daamidel ei sobi vananemist eriti propageerida, ega? Igatahes sain esimest korda elus tähistada sünnipäeva töökaaslastega kontoris ja seega tuli see kuidagi meeldejäävaks muuta. Miks siis mitte võtta sünnipäevamenüüsse näiteks ainult vegantoidud? Kuigi kontorikaaslaste tagasiside (ja tegelikult kogu see neljapäev) olid äärmiselt positiivsed, ei hakka ma valetama, et vegan sünnipäeva ettevalmistamine oli üsna pikk ja aeganõudev protsess. Eetilistel valikutel, maailma parandamise püüdlustel ja rõõmul isetehtud asjadest on siiski hind. See polnud aga teab-mis hingehind, seega julgen kõigile vahelduseks sellist liha-piima-muna-meevaba menüüd katsetamiseks soovitada. Ükskõik, kas siis sünnipäevaks või ekstreemsematelt juhtudel ka pulmadeks või jõuludeks. Lihasööjate jaoks on eksootiline; taimetoitlastele on samm veganlusele lähemale; veganitele mõnus, et ise ei pea mässama. Challenge accepted?

Menüüs olid küpsisetort, lavaširullid India pähkli kreemiga, paprikamaitselised Pringles'id, mahl ja šampus. India pähklite saumikserdamisega tuleb olla ettevaatlik, mina ei olnud ja pärast esimest raundi võitis saumikser 1:0, jättes India pähklite jääke kõikjale mu köögis, alustades veekeetjast ja lõpetades laega. Kui oled 1,74 pikk, siis pole lihtne laeni ulatuda, tuleb võtta tool ja laud ja... Noh, lihtsam on igal juhul alguses pähkleid korralikult leotada ja neid enne saumikseri juurde poetamist natuke peenestada.

 Paprikat lõigates väljus ühest isendist konstruktsioon, mis meenutas kahtlaselt palju kärbse pead

Lavašipoiss ootab kattematerjali

Kolmapäevaöised ettevalmistused...

...ja neljapäeva õhtul pärast kõike juba Tartus

Rubriigist "Esimesed" - Hollywood ja Elron

1. Reedesest korraks-sõbra-juurde-plaanist sai ootamatult elu esimene klubi Hollywood külastus. Aga teate, mulle täitsa meeldis. Nii palju, kui klubi meeldida saab. Üks asi, mis minu jaoks peo headust näitab, on see, kui diskor mingitel hetkedel muusika maha keerab ja siis on selgelt kuulda, kuidas inimesed laulusõnu kaasa ruiravad. Neid inimesi oli reedel palju, nagu ka head muusikat. Ma mõtlen, nii head, kui klubis olla saab.

Natuke õudne oli, kui üks noormees täiesti ootamatult näoli põrandale kukkus ja sinna liikumatult lebama jäi, aga eks neid langeb teinekord Tartu klubides samamoodi. 

Boonusena oli Hollywood täidetud pulgakommidega, millele kõigil külastajatel vaba ligipääs oli.


2. Minu lemmikpaar K ja T olid Soomest nädalavahetuseks Eestisse T sünnipäeva tähistama tulnud. See tähendas, et sain esimest korda kogeda Elroni võlusid, selle liiklusvahendiega Raplasse sõita ning loota, et K ja T oma suures armulikkuses mu Rapla rongijaamast auto peale korjavad ja ühte väikesesse alevikku edasi transpordivad. Õnneks just nii läkski. Minu arust on tore, et nii vanad liiklusvahendid nagu rongid endiselt au sees on ja inimesed nendega reisida tahavad. Rongiga sõitmises on midagi vanaaegset ja romantilist; rongis on selle erilise atmosfääri tõttu mõnus lugeda või kirjutada ning lisaks liigub rong kiiresti ja vaikselt. 

T armas perekond, sümpaatsed sõbrad, kaunis kodu, "Hundimäng", rikkalik toidulaud ja õhtune meeleolukas kitarri-laulupidu ei pannud mind seda väljasõitu kahetsema. Tunnustuse peab saama ka üks T kahest koduloomast, kes ei lasknud mul end öösel üksikuna tunda. Nimelt magasin K ja T-ga ühes toas, aga erinevalt neist ei jaganud ma kellegagi voodit. Selle olukorra otsustas lahendada T hermafrodiitne kass, kes magamaminekuks end mulle nurrudes lõua alla kerra sättis. Sellepärast kassid vist vanatüdrukute seas nii popid ongi :D

I don't know about you, but I'm feeling 22

Ehk eile oli järjekordne hea päev, mil ma 19 sain. Okei, tõele au andes sain tegelikult 23, aga ma arvan, et sellises eas naisterahval võiks juba olla õigus ise valida, kui vanaks ta saab :D

Alates ajast, mil ma Tartusse kolisin, on enam-vähem iga sünnipäev olnud äärmiselt sisukas ja kuhjaga positiivseid hetki täis. Mõned neist on alljärgnevad:

* Eile täitus sel ajaveebil 1000 vaatamist, väga tore nüanss sellesse päeva.

* Jagasin oma sünnipäeva ülemaailmse muusikapäevaga. Palju õnne muusikale ka!

* Sõnumid, telefonikõned, Facebooki- ja reaalõnnitlused nii hetke parimatelt sõpradelt kui ka neilt, kellest viimati kuulsin aasta tagasi oma eelmisel sünnipäeval; neilt kes elavad praktiliselt kõrvalmajas ja neilt, kes teisel pool ookeani. Mu õnnetu saatus on see, et inimesed lähevad mulle alati väga hinge ja selle tagajärjel oli mu põhjamaine süda eile õhtuks sulanud nagu kõhutantsijanna meik pärast kuuetunnist postil keerlemist.

* Šokolaad

* Sobivalt oli eile minu lemmikpraktikum, mis hõlmab endas luuletekstide analüüsimist.

* Spontaanne külastus "Tavernasse" K ja Mintsuga. Nad teevad seal mu lemmikut veganpitsat. Meile tegid ka eile, see oli neist kena. 

* Kallistamine

* Kui ma parasjagu K südamlikku sünnipäevakaarti lugesin, otsustas K mu kõrvaauke veidi uuendada, mis tähendas, et ta tegi mulle sisuliselt uued kõrvaaugud:D Keset Raekoja platsi. See iseenesest polnud väga südamlik kogemus, aga ma hindan siiski selle daami ettevõtlikkust. Ja noh, selili saab ju ka alati magada.

* Õhtul oli igakolmapäevane proov maailma parima kooriga, mil nimeks Tartu Üliõpilassegakoor. Ütleme nii, et sealsete inimestega on ikka vedanud. 

* Pärast koori läksime väiksema lauluseltskonnaga Big Beni, et koorilaagri jaoks rebaste saatust planeerida. Sai sünnipäevaõlu ka ikkagi ära joodud ja Monsu jagas lahkelt oma kartuleid. 

* Kodus ootas mind üks tore isetehtud kook

* Natuke pärast kella ühtteist helistas mulle mu armas endine ämm. Jutuajamised temaga on ikka üdini positiivsed olnud. 

* Minuteid enne südaööd otsustas mu nina taas iseloomu näidata, aga mu sünnipäeva puhul produtseeris ta verd kõigest paar minutit :D Igati positiivne seega.

Mina tänan!

Aa, muide. Kaotatud kindapaare: Kaks