https://epl.delfi.ee/artikkel/94617339/raamatupodcast-kes-veel-uldse-luuletusi-loeb-voi-kirjutab
Thursday, September 23, 2021
Thursday, September 9, 2021
Ilmus minu kolmas luulekogu "Strippari pisarad"!
"Strippari pisarate" põhiteema on inimesed. Natuke ka ühiskond, aga tahaks öelda, et ennekõike ikkagi inimesed. Juttu tuleb nii stripparitest, vanaprouadest, hambaarstidest, luuletajatest, Tinderi meestest kui ka kodututest, kusjuures sedapuhku olen suurt rõhku pannud kehade teemale.
See on minu esimene Kulka toetusega raamat ja ühtlasi esimene, millega end peaaegu täielikult kirjastuse hoole alla usaldasin. Kogu avaldamise protsessis oli väga palju ilusaid hetki. Kõigepealt nädalatepikkune aeg, mille oma väljalõigatud luuletustega köögipõrandal veetsin; siis kirjastuse ja kultuurkapitali jah-sõnad; Erko nõusolek mulle selle teose jaoks oma fotosid jagada; see, et me kujundajaga just praeguse kaanelahenduseni jõudsime; EKSA kirjastuse soe külastus ja palju muud.
Nüüd on "Strippari pisarad" poodides ja käed kibelevad juba uue teose kokkupanemise järele. Aga seni lugege värskelt ilmunud kraami, vat siit:
Wednesday, September 1, 2021
"Elajatest" sai film
Mäletan, kui Sven-Sander mulle umbes kaks aastat tagasi esimest korda kirjutas. Tutvustas ennast, ütles, et luges mu novelli "Elajad" ja tahaks sellest Balti Filmi- ja Meediakooli jaoks filmi teha. Kaks aastat hiljem nägin ma seda filmi. See juhtus eile.
Kuus novelli, kuus kirjanikku, kuus filmi, kuus komplekti filmitegijaid. Emotsioon oli võimas. See on imeline tunne iga kirjaniku jaoks: istuda 300 inimesega kinosaalis ja vaadata, kuidas sinu loodud tegelased Solarise Apollo ekraanil ellu ärkavad, sinu peast sinu silmade ette asetatakse. Ma ei usu, et kunagi veel midagi sellist kogeda saan, aga see oli üks imeline kogemus.
Ühtlasi oli see mulle omamoodi kinnituseks, et on okei kirjutada tekste, mis kohati on veidi piiripealsed. Ropud, rõvedad ... ja üdini kummalised. "Elajate" kohta olen ma niisugust tagasisidet saanud, üks näide on siin: https://kiili2019.blogspot.com/2019/11/normal-0-21-false-false-false-et-x-none.html. Aga eile seda filmi vaadates mõtlesin, et võib-olla mul ei ole ikkagi midagi viga, et selliseid asju kirjutan. Sest grupp inimesi oli selles loos midagi näinud - piisavalt, et sellele pühendada väga suur osa oma ajast. Seda pühendumist oli näha algustiitritest kuni lõpuni välja.
Aitäh, BFM. Loodan, et meil kõigil õnnestub Kinovelle juba varsti veel näha.
Labels:
armastus,
filmid,
inimloomad,
kvaliteetaeg,
novell,
omalooming,
tallinn,
üritused
Subscribe to:
Posts (Atom)