Kuidas ma EKAs "Paha Hugot" illustreerisin

Igapäevane kunstitegemine pärast tööd EKAs on nüüd läbi saanud ja sellest on lausa kahju. Eelmise nädala tempo oli muidugi üsna väljakutsuv ning tõenäoliselt tunduvad kõik järgnevad nädalad selle kõrval lausa puhkusena, aga mul on hea meel, et sain igal õhtul pärast tööd viibida andekate kunstnike seltskonnas, proovida uusi tehnikaid, saada uusi mõtteid, soovitusi ja inspiratsiooni nii staarkunstnikelt pildiraamatutes kui ka inimestelt enda kõrvalpingis. 

Joonistada ei oska ma endiselt, aga eelmine nädal näitas, et kunsti mõte on lai ja kellegi teistsugune (miks mitte ka ilust kõrvalekalduv) stiil on lihtsalt täiendus erinevate stiilide porfooliosse. Ning et kunstnikud on üks ülimalt toetav rahvas. 

Meie reedene näitus EKA koridoris

"Paha Hugo" illustratsioonide kujunemislugu. Illustreeritavateks stseenideks said viimaks suitsu küsimise stseen, Paha Hugo mõju kujutamine, ja koht, kus Hugo termose läbi Sassi akna viskab.

Kirjanikku endas ma selleks nädalaks täielikult unustada ei suutnud, sest illustreerimiseks valisin enda lühijutu "Paha Hugo naerab paremini" ja selles ette tulnud stseenidest tuli oma kaasõppuritele pidevalt jutustada. Viimasel päeval koju jõudnud, saatsin oma kaheksale illustreerimiskaaslasele ja õpetajale loo lingi, et sõlmida otsad ja huvilised võiksid teada saada kogu salapärase Hugo loo (http://nihilist.fm/paha-hugo-naerab-paremini/).

Jep, nii see tuleb. On augustikuu lõpp ja kõik kohad on täis algava sügise märke. 

Kogu aeg sajab. Panin täna sügissaapad jalga. 25. augustil.

Üldse on kuidagi märgiline päev selles suhtes. Istun siin oma kirjutuslaua taga ja mõtlen esimest korda üle pika aja, et ei, täna küll lahtise aknaga ei maga. Esimene päev, mil tunnen, et toas on jahe. Lülitasin isegi soojapuhuri jälle tööle.

Illustreerimise nädal EKAs

Sel nädalal suundun iga päev pärast tööd Kunstiakadeemiasse, kus õpime raamatuid illustreerima. Ma ei oska kuigi hästi joonistada ja kui arvestada asjaolu, et seda tuleb teha kunstnike keskel, tundub kogu ettevõtmine veel eriti kõhedusttekitav. 

Ometi armastan kunsti väga ning niipea, kui olin selle kursuse avastanud, haakis see end mu ajusagaraisse ning enam lahti ei lasknud. Oleks tore kunagi raamatuid illustreerida, miks mitte ka enda omasid. Ja noh, kui mu joonistused sakivad, siis seda kaunimad tunduvad nende kõrval mu luuletused :D Pärast seda nädalat sisenen jälle kodusesse 
(kirjandus)maailmasse, praegu aga heidame siis natukeseks pilgu kõrvaltänavale.

Kui elu annab sulle kukeseente asemel pilvikuid, aga see on fain

Päeva esimene pool möödus taas stuudios Sinusoid Rujaga homseks konsaks proovi tehes. Päeva teises pooles võtsime T-ga taas ette kosutava rännaku loodusesse, märksõnadeks maailma armsaim (ja hiljem ka sopaseim) väike valge koer, seeneviktoriin, mustikad, tontlikud metsad ja vastus küsimusele, mis häält teeb rebane.

Karjääripäike

 Tahaks teisele poole, aga endal massi vähevõitu ... tuleb oodata, kui keegi suurem ja tugevam süles üle kraavi kannab

Männid on õite kenasti rivvi võtnud

Kompositsioon pilviku, ämbri ja koeraga

Püüdes leida seeneteadlast endas

Kodutee

Reedel mängib reklaamiagentuuris Iggy Pop, keegi laulab kaasa, keegi nokitseb mõne kujunduse kallal, keegi loeb pakendeid ja kõik on kuidagi nii tšill. 

Kui koorilauljad laulavad rokki

Eile õhtul käisime karja lauljatega stuudios Sinusoid, kus maestro Rannap aitas meil pühapäevaseks Ruja kontserdiks lugusid lihvida. Proovi jätkus küll plaanitust kauemaks, aga kui väsimus ja nälg suurenema hakkasid, võis leida tuge papist Leplandi või Õigemeele julgustavast pilgust ja stuudio asjalikust õhkkonnast.

Laulud on täiega rock'n'roll, solistid vägevad ja üldse tuleb üks kõva asi. 

Juba sel pühapäeval kell 20.00 Tallinna lauluväljakul!

igaveseks teadma pead

nüüd lasen ligi ainult head

kui tappa tahadki mu päeva

pühin silmi kuiva käega

Paljad varbad, äikesetorm, sõstrapõõsad ja parmuhammustused ehk maaelu idüll

Esimese maailma probleemid: luuletaja edition

Muidugi on äärmiselt tore, kui sõbruned vanemate luuletajatega, kel juba mõni teos avaldatud ja puha, aga nendega tekib kohe küsimus, kas nad laigivad su luuletusi sellepärast, et need on head, või sellepärast, et nad on sinuga kunagi natuke juttu rääkinud. Kas nad laigivad sind või sinu luulet?

Homme kell 17.30 saab Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis kuulata, mida räägib luulest Riina Eigi, kuidas mina Jaaniga intervjuud teen ja enda loomingut saab ka luulemaiale seltskonnale esitada. 

https://www.facebook.com/events/473077926388721/

Ootame!

Kujutletavate sõprade kokkutulek

Pony gone bad ehk mida K tegelikult mõtleb, kui ta ütleb, et ma näen "häiriv" välja

Püüdsin küll saatana eest maskeeruda, aga ta sai siiski mu hinge

 Assortii B kujutletavatest sõpradest: mustlased, ükssarvikud, haldjad, kuradid ja teised, kel peidetud andeid. Kes kitarrivirtuoos, kes taustatantsija, -laulja, telgi kokkupanemise meister või koerataltsutaja. 

Suurim väärtus lühijutu kirjutamisel

On inimesed. Inimesed, kes on kas head kirjutajad või head lugejad, inimesed, kelle arvamust usaldate, ja kellelt seda küsida.

Sest sellest on nii palju kasu. 

Tänulikkus tagaside eest aitas unustada isegi asjaolu, et mu viimaste muudatustega jutt läks eile kogemata prügikasti ja kõik pool päeva võtnud parandused tuli mälu järgi taastada. 


Edasi,