Wednesday, November 29, 2017

sinus on sügavus
tormide maru
sinus on vaikus
ja mõõnade valu

Sunday, November 26, 2017

Matkapäev

Kui loodus kohtub tehislikuga ehk lill asfaldis
Delta Plazat tuvastamas
Loigupeeglid
T leiab matkamiseks sobiva abivahendi
No kuhu kurat ta nüüd jälle marsib?
Peaaegu soo
Punane ja valge
 Päike leidis loigupeeglid
Keegi oli lindudele metsa maja püsti pannud. Toit selle sees oli küll veidi hallitanud, ju sellepärast seal huvilisi väga ei olnudki
Pärast selle combo leidmist tuli silme ette, kuidas üks eluraskustes mees läheb oma viinapudeliga metsa, kaasas telefon ja kõnekaart, et teha halbu otsuseid ja oma eksile helistada. Eks ei võta vastu, pudel saab tühjaks ... ja jääb sinna

Kui on 26. november ...

... ja su väärtuslik advendikalender näeb juba selline välja. #notgonnaseedecember
There are two types of women.

Those who laugh at your jokes and those who always make you laugh themselves.

Monday, November 20, 2017

Klotsidega võiks olla nii ratsionaalne. Võiks.

Põhimõtteliselt on mul praegu ämber nende eri kujuga aukudega, kuhu saab eri kujuga klotse paigutada. Mul on ruudukujuline auk ja ringikujuline auk ning vajalikud klotsid. 

Ikka ja jälle püüan toppida ruudukujulist klotsi läbi ämbri kaanes oleva ringi. See ei lähe, aga ma proovin aina edasi. Sellest pidevast surumisest on ruudukujulise klotsi nurgad juba ära kulunud, aga sellest ei piisa. 

Ringist läbi see oma nurkadega ikkagi ei mahu. 

Wednesday, November 8, 2017

Dolce vita vol 2

Vabal ajal söön kannikesi, püüan saada kodu temperatuuri 17 kraadist kõrgemale, joonistan sekretärile salvrätipakke ja laenutan raamatukogust Jungi teoseid.

Sunday, November 5, 2017

Lõppematu järjekord ja maailma tugevaim vegan ehk Taimetoidumess 2017

Selleaastasel taimetoidumessil müüsin taas vabatahtlikuna inimestele pileteid. Kohale tulime aga juba kella 9ks hommikul, sest enne, kui mess ametlikult külastajatele uksed avas, tuli rikkaliku kraamiga täita 150 kingikotti, mille esimesed messihuvilised endale pidid saama. See palavikuline ringitoimetamine, kottide tõstmine, paigutamine, täitmine, asjade otsimine ja üksteise abistamine tekitas väga produktiivse tunde, kuigi võis kõrvalt vaadates kaootilisena tunduda. 

Tasuta kraami täis kinkikotid tekitasid olukorra, kus juba enne kella 10-t oli uste taha kogunenud paras ports inimesi, kes sissepääsu ootasid. Mõistlik ju tegelikult, kuigi kui ma poleks vabatahtlik olnud, siis poleks vist ka kümme sellist kinkekotti mind nii vara ärkama sundinud :D 

Kui kella 11st lahutas vaid mõni minut, küsisid järjekorras esimesed kogu aeg: "Kas nüüd? Kas nüüd? Kas nüüd?", kuni lõpuks oligi aeg hakata pileteid müüma, jagada ajakirja Vegan uusimat numbrit ja muidugi neid ihaldatud kinkekotte. Hiljem küsiti, kui kiiresti need 150 kinkekotti otsa said, see võis äkki olla esimese 15 minutiga?

Pärast messi lõppu nägin pilte sellest, kui pikk järjekord õigupoolest Kultuurikatla ees sissesaamist ootas, sees pileteid müües võis näha vaid seda, et tühja auku ei tekkinud hetkeksi. Kogu aeg oli su ees inimene, inimene, inimene, ja veidi kaugemale vaadates polnud järjekorra lõppu näha. Sellepärast mulle meeldibki seal messil pileteid müüa: kogu aeg on midagi teha, küsimustele vastata, näidata, seletada, anda, arvutada - inimene, inimene, inimene - ja nii seni, kuni sinu vahetus on ammu möödas, aga pausi vahtkonna vahetuseks on raske rahvamassiga suhtlemisse sisse sobitada. 

***

Pärast ametlikke vabatahtlikukohuseid käisime natuke ühe teise vabatahtliku Meeriga ringi messil pakutavat uudistamas, erinevaid tooteid degusteerimas ja muidugi rahakotti hea-parema peale laiaks löömas :D Mu lemmiklett taimetoidumessil on alati Veggo, iga kord ostan sealt nende veganpasteeti. 

Üks mu eesmärke oli messi maskoti, vaal Nelega pilti teha, ning kuigi ma olin ta nägu kogemata "hiigelsuureks" nimetanud (ka vaaladel on tunded), nõustus loom sellega. 
Mina ja umbes veerand vaal Nele näost

Hiljem sain kokku Tõnise, Mirku ja Kaidoga, kellega tegin teist korda messile ringi peale, sõime veel pakutavaid roogi ning hiljem ka Fresco jäätist. Imetlesime natuke maailma tugevaimat veganit Patrik Baboumiani, tema muskleid ja ettekannet ning vaatasime, kuidas ta täiskasvanud mehi läbi õhu keerutas nagu pulgakomme :D
Patrik Baboumian - maailmarekordi omanik, mees, kes võtab turjale 560 kilo ja kõnnib sellega 28 sekundit

Mingil hetkel oli kõht juba päris tühi, kuid rahvamassid olid meie ihaldatud toidupakkujate karavanid tühjaks rüüstanud. Seega võtsime suuna Balti jaama turu VegMachine'i, kus tutvustasin oma seltskonnale sealseid imelisi bataadiburkse, mis neile, tundus, et täitsa meeldisid. 

Mulle meeldis selle aasta Taimetoidumess isegi eelmisest rohkem, sest kuigi rahvast oli murdu, sai kuidagi vabamalt liikuda kui eelmisel aastal. Inimesed olid kõik uudishimulikud, avatud ja mõnusa suhtumisega, sellepärast mulle taimetoitlased meeldivadki :)