Tasuta kraami täis kinkikotid tekitasid olukorra, kus juba enne kella 10-t oli uste taha kogunenud paras ports inimesi, kes sissepääsu ootasid. Mõistlik ju tegelikult, kuigi kui ma poleks vabatahtlik olnud, siis poleks vist ka kümme sellist kinkekotti mind nii vara ärkama sundinud :D
Kui kella 11st lahutas vaid mõni minut, küsisid järjekorras esimesed kogu aeg: "Kas nüüd? Kas nüüd? Kas nüüd?", kuni lõpuks oligi aeg hakata pileteid müüma, jagada ajakirja Vegan uusimat numbrit ja muidugi neid ihaldatud kinkekotte. Hiljem küsiti, kui kiiresti need 150 kinkekotti otsa said, see võis äkki olla esimese 15 minutiga?
Pärast messi lõppu nägin pilte sellest, kui pikk järjekord õigupoolest Kultuurikatla ees sissesaamist ootas, sees pileteid müües võis näha vaid seda, et tühja auku ei tekkinud hetkeksi. Kogu aeg oli su ees inimene, inimene, inimene, ja veidi kaugemale vaadates polnud järjekorra lõppu näha. Sellepärast mulle meeldibki seal messil pileteid müüa: kogu aeg on midagi teha, küsimustele vastata, näidata, seletada, anda, arvutada - inimene, inimene, inimene - ja nii seni, kuni sinu vahetus on ammu möödas, aga pausi vahtkonna vahetuseks on raske rahvamassiga suhtlemisse sisse sobitada.
***
Pärast ametlikke vabatahtlikukohuseid käisime natuke ühe teise vabatahtliku Meeriga ringi messil pakutavat uudistamas, erinevaid tooteid degusteerimas ja muidugi rahakotti hea-parema peale laiaks löömas :D Mu lemmiklett taimetoidumessil on alati Veggo, iga kord ostan sealt nende veganpasteeti.
Üks mu eesmärke oli messi maskoti, vaal Nelega pilti teha, ning kuigi ma olin ta nägu kogemata "hiigelsuureks" nimetanud (ka vaaladel on tunded), nõustus loom sellega.
Mina ja umbes veerand vaal Nele näost
Hiljem sain kokku Tõnise, Mirku ja Kaidoga, kellega tegin teist korda messile ringi peale, sõime veel pakutavaid roogi ning hiljem ka Fresco jäätist. Imetlesime natuke maailma tugevaimat veganit Patrik Baboumiani, tema muskleid ja ettekannet ning vaatasime, kuidas ta täiskasvanud mehi läbi õhu keerutas nagu pulgakomme :D
Patrik Baboumian - maailmarekordi omanik, mees, kes võtab turjale 560 kilo ja kõnnib sellega 28 sekundit
Mingil hetkel oli kõht juba päris tühi, kuid rahvamassid olid meie ihaldatud toidupakkujate karavanid tühjaks rüüstanud. Seega võtsime suuna Balti jaama turu VegMachine'i, kus tutvustasin oma seltskonnale sealseid imelisi bataadiburkse, mis neile, tundus, et täitsa meeldisid.
Mulle meeldis selle aasta Taimetoidumess isegi eelmisest rohkem, sest kuigi rahvast oli murdu, sai kuidagi vabamalt liikuda kui eelmisel aastal. Inimesed olid kõik uudishimulikud, avatud ja mõnusa suhtumisega, sellepärast mulle taimetoitlased meeldivadki :)
No comments:
Post a Comment