Mihkel Raud kirjutas oma raamatus "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" nii mõndagi tarka. Selle kõige teada saamiseks soovitan teistelgi seda imelist teost lugeda, aga üks mu lemmikutest nõuannetest oli soovitus inimestele rohkem positiivset tagasisidet anda. Näitlejale, kes sulle mõnes lavastuses eriti meeldis, kitarristile, kelle soolo sul käekarvad kerkima pani, kirjanikule, pärast kelle raamatu lugemist mingil moel paremaks inimeseks muutusid.
Avaliku elu tegelased saavad kriitikat igal sammul, seevastu tunnustust märksa harvem, mis siis, et on selle nii mõnigi kord kuhjaga ära teeninud. Kuidas ma küll varem sellele mõelnud polnud?
Nii kirjutasingi siis härra Rauale kirja, kus teda äsjaloetud teose eest tänasin ja ütlesin, millised põhimõtted tema raamatust kindlasti edasisse ellu kaasa võtan. Kui ma oleksin juba mõne raamatu autor, meeldiks mulle küll sellist kirja saada.
Härra Rauale meeldis vist ka. Igatahes vastas ta mulle juba järgmisel hommikul ja ütles, et mu kiri tegi ta väga rõõmsaks.
Ometi leian, et põhjendatud kriitika on inimese arengule märkimisväärse tähtsusega ja luban, et kui mingi asi mu kriitikameelt sügavalt puudutab, siis püüan sedagi tulevikus varasemast rohkem väljendada. Vat mida kõike üks raamat teha võib.
No comments:
Post a Comment