Tegelikult ongi asi ju alati prioriteetides. Kires. Selles südame kutses, mida lihtsalt pead alati järgima, ka siis, kui sa kardad. Eriti siis, kui sa kardad.
Seda isegi juhul, kui kõik muu teisele, kolmandale või kahekümne viiendale kohale langeb. Sest tõelist pühendumist ei näita see, kui jääd oma asja juurde, kui see on mugav, vaid see, kui tugevasti oma kirest kinni hoiad, kui maailm selle sinu jaoks raskeks muudab.
2 comments:
Tõeliselt ilus mõttekäik ja nõustun igati :)
Aitäh, armas :)
Post a Comment