jalga panin säravvalged sokid.
Ohtlik elu, võid mu juurde tulla!
Külakostiks viisin tolmulapi.
Paljajalu Kunstnik oli ise,
valgeid sokke lõbusalt ta vaatas.
Värve, tolmu kogusid need seni,
kuni tuli aeg mind koju saata.
Heidan jalast kingad, kell saab viis.
Kunstnikul ma kaua olin külas.
Sokid mustemad kui öö - ja siis?
Olulisem on, et süda puhas.
No comments:
Post a Comment