Järgneb järjekordne bussilugu. Varsti on neid nii palju, et mul tuleb mõte juba ainuüksi nendest mingi kogumik luua. Seega kui ma ühel hetkel siia enam bussisõiduga seotud juhtumeid kirja ei pane, on teada, et mul on selliste juttudega tõsisemad plaanid.
Igatahes sõitsin täna bussiga töölt koju, nagu ikka. Nagu ikka, peatus buss seal, kus ma tahan maha minna, ja nagu ikka, astusid inimesed uste juurde, et väljuda. Üks vanem proua ja mina läksime kahekesi tagumise ukse juurde. Keskmine ja esimene uks läksid ilusasti lahti. See uks ei läinud.
Teate, mida teeb üks tänapäevane, pealinnaelus karastunud proua?
Tülpinud I ain't got time for this-ilmega võtab ta bussiuksest kinni ja tõmbab selle jõuga eest ära. Seejärel kohendab käekotti ja astub midagi ütlemata bussist välja, nagu rebiks ta iga päev rikki läinud bussiuksi lahti.
No comments:
Post a Comment