Võib-olla mõnel see õnnestub, mul igatahes mitte.
Pärast seda, kui olen ära tulnud nii trennist kui ka koorist, et rohkem aega kirjutamisele pühendada, olen hakanud tundma, kuidas üksindus mõjub. Kui sa käid mõnes huviringis, teiste inimestega koos laulmas või kangi tõstmas, siis jäävad su enda kõige sügavamad mõtted veidi tahaplaanile. Seevastu kui veedad viis õhtut seitsmest üksinda kodus, on sul aega analüüsida, leiutada, mõelda, muretseda, otsustada. Arvan, et kirjutavale inimesele on solituud äärmiselt vajalik, aga kui sinus on loomu poolest introverdi kõrval ka kübeke ekstraverti, ei suuda sa iga kord mõelda, et ojaaa, ma kirjutan, mis siis, et üksi, ma olen autor, ma olen looja, ma teen seda, mida üle kõige armastan. Vahel mõtled lihtsalt, et ma olen siin ja üksi, aga natuke nagu ei tahaks olla.
Mitte ükski hea asi ei tule ohverdusteta.
#fridayvibes
No comments:
Post a Comment