Kuidas iga päev normaalse inimesena funktsioneerida ja püüelda suurte eesmärkide poole, samal ajal kui su süda on kildudeks. Kuidas seda mitte välja näidata ja olla see, kelleks olemist sinult oodatakse.
Kuidas usaldada inimesi pärast seda, kui keegi kõige lähedasematest ilma mingi hoiatuseta su elust kaob ja kuidas endale iga päev öelda, et teised seda ei tee. Et elu on tegelikult loogiline, selge ja alati sinu kätes, mitte kontrollimatu loodusjõud, mis tuuseldab sind nii, nagu ise paremaks peab. Kuidas öelda seda endale siis, kui kõik, absoluutselt KÕIK kinnitab vastupidist.
Kuidas vältida und, liigset alkoholi, teatud kohti, mälestusi ja isegi sõnu, teades, et need võivad su viia kuhugi süngetesse hingesoppidesse, kust saad end välja aidata ainult sina ise - ja see on raske.
Kuidas teada, et armastamine teeb haiget. Ja kuidas ikkagi iga päev tõusta, inimeste sekka minna, süda kõigi ees avatud ja alati valmis selleks, et varsti tuleb järgmine nuga.
Ja ikkagi kogu aeg minna.
No comments:
Post a Comment