Mulle meeldib olla peol ja kuulata, kuidas sõbrad kitarri mängivad. Keegi põristab veel trummi kaasa, rahvas laulab, repertuaaris on “Juulikuu lumi”, “Kaks tüdrukut” ja “Ojalaul”, ühesõnaga klassika. Kui akustilise muusika osa on möödas, tantsime Prodigy järgi, tõstame sünnipäevalast 35 korda tooliga õhku, teeme hundirattaid, peapealseise ja muud vajalikku.

Mulle meeldib seista peojärgsel hommikul täiesti alasti saunamaja ees, lumehanged ümber, keha auramas, kuulata linde laulmas, ning siis tagasi sauna suunduda, kus sõbrad leilivette ka paar piiska kaseessentsi lisavad.

Vahel on kohe eriti mõnus elada.