Seni, kui mu vaimne kapatsiteet ei võimalda ise midagi uut produtseerida, jagan teiega ühte järjekordset unenägu.
*
Läksin juuksurisse, eesmärgiga juukseid värvida ja ehk veidi otsi lõigata. Kui kohale jõudsin, tuli välja, et mu enda juuksur on soojamaareisil, aga teda asendab üks teine auväärne proua. Naine piiras mu juuksed osavalt ära ja juhatas toolist välja. Mõtlesin korra, et tegelt tahtsin ju värvida ka ... Aga uus klient juba ootas ja ma vist olin unustanud aega broneerides panna, et värvida tahaks. Värvimine võtab ikka kõvasti rohkem aega. Okei, mu enda viga.
Läksin siis juuksuri juurde, küsima, kui palju ma võlgnen. Naine mõtles natuke ... ja ütles siis, et "Noh ... mingi 40-50 eurot." Mõtlesin, et kuidagi palju ainult lõikamise kohta, aga avasin siiski rahakoti. Mul oli seal 50- ja 10-eurone. Kogemata ulatasin need mõlemad juuksurile. Juuksur ütles aitäh ja pistis raha põlletaskusse. Ma vihkan selliseid enese kehtestamise olukordi, aga tundus, et see on küll igati hea hetk, mil enda kaitsma õppida. Mul oli nagu: "Oota ... ma andsin ju 60 eurot. Tavaliselt läheb 40, kui sedagi. Miks nii kallis?" Asendusjuuksur ütles, et ülejäänud summa läheb õigele juuksurile, kes puhkab. "Miks???" küsisin. Naine ei osanud vastata. Teised kliendid vaatasid, kuidas me seal jageleme. Lõpuks võttis juuksur sahtlist selle kümneeurose ja andis mulle tagasi.
Tundsin, et olen võitnud.
No comments:
Post a Comment