Monday, December 12, 2016

Ah, ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame!

Nagu on öelnud klassikud, siis I love it, when a plan comes together!

Tänane algas taas tavapärasest varasema äratusega, et jõuda töö asemel Koidula kontserttuuri viimasele päevale, sedapuhku Keilasse ja Haapsallu. 

Kuigi Keilas tuli laval seista varasemast kauem ja mõni neiu ei pidanud sellele väga hästi vastu, õnnestusid mõlemad esinemised hästi. Bussis õpetasin oma pinginaabrile L-le mõne uue mängu, millega möödus sõitmine päris kiiresti. 

Pärast tuuri viimast kontserti Läänemaa Ühisgümnaasiumis käisime karjakesi ka Cyrillus Kreegi haual tema auks laulmas, kui me juba Haapsalus olime, eks ole. Peab ütlema, et kooriga surnuaias helilooja haua kõrval ühte tema teost laulda on võimas tunne, võimas, müstiline ja natuke kurb. Huvitav, kas Kreegi vaim kuulis, et seda tegime? Kas ta tundis heameelt?

Juhuse tahtel oli ühtlasi mu vanaemal täna sünnipäev ja et viibisin juba Haapsalus, jäin sinna, et teda õnnitlema minna. Nii saatsin bussi voxikatega ära ja mõne aja pärast istusin juba vanaema ja tema sõbrannadega kohvilauas, olles seekord intervjueeritava rollis ja vastates kõikvõimalikele küsimustele. 

Magasin peaaegu terve tee tagasi Tallinnasse. 
Meie tuuritajad
Üks ilus kollane maja ehk Läänemaa Ühisgümnaasium
Mu päeva päike

No comments: