Köögilauakirjakesi minevikust

Mul on selliseid kirju vist praeguseks oma 100 ringis. Aga ma lihtsalt armastan seda suhtlusviisi. Perelt õpitud, nii mõnelegi sõbrale edasi pärandatud. Neid on vahel nostalgiaga ikka hea uuesti ja uuesti üle lugeda.

Kui umbes 21-aastased K, H ja M-L rääkisid lastekasvatusest

Täpsemalt sellest, kuidas nad võõrast nutvat last nähes käituvad - ei kuidagi. Selliseid on kõik bussid ja kaubanduskeskused täis, mis seal ikka. Omaenda vanematele mõjub nuttev laps aga hoopis teistmoodi. 

K: "Oma laps on ikka oma laps, vaata. Mingi empaatia ikka tekib."

Kui Su kaaspoetessil on ühes Kalamaja hoovis (ärasaatmis)pidu ja ta on hoovi ehtinud üpris loominguliste dekoratsioonidega. 

Poe novellid ja ussideta vaarikad

Sellised õhtud lihtsalt peavad olema.

Pilte pruutneitsilt

Nädalavahetus oli väga perekeskne, visates natuke ka sõpru vahele. Muu hulgas olin kahe lähedase paaripaneku tunnistajaks ja nautisin taas maaelu võlusid, mille seas olid loomaarstilood, pulmatort ja paduvihmas jooksmine.

Teel oma elu esimesse pulma

Pruutneitside elu üks vaieldamatuid boonuseid on võimalus selliseid kimpe hoida 

Käimas katuseid mööda

Mõned tulid ilma kutseta peole

 Herilastepuul on käimas tuline võitlus herilaste maise vara peale. On herilased, kes on endale puu sisse kogunud väärtuslikku toitu, ja sissetungijatest mustad kurjad liblikad, kes püüavad seda neilt varastada. Kolm herilast ümber puu ühte musta liblikat taga ajamas ei ole enam üldse veider vaatepilt.

Oma valdustel silma peal hoidmas

Külalisteks valmis ...

... ja mõni inspiratsioonikogumise hetk mahub ka ära

Hõissa!

Tallinlaste ühtselt mõistvad hetked

Ei ole midagi nii, et ma siin Tallinnast ainult halba kirjutan. Täna oli üks hästi ilus hetk. 

Olin Viru ringi juures, tahtsin Tammsaare pargi poolsele teele pääseda. Mõlemal pool ülekäigurada ootas terve kari inimesi, kuni foor roheliseks läheb. Vahetult enne tule vahetumist aga kihutas sireeni saatel ülekäigurajani kiirabiauto. Just siis läkski roheliseks. Kõik autod jäid ülekäiguraja ees seisma, et jalakäijad üle lasta, foorituli oli jalakäijate jaoks roheline, aga ... inimesed ootasid, kuni see kiirabiauto oli ülekäigust läbi sõitnud. Ja astusid alles siis teele. Vanad, noored, lapsed, kokku oma 40 inimest - mitte keegi ei astunud teele, kuigi foorituli lubas. Kõik lasid kiirabi üle, ilma et keegi oleks pidanud midagi ütlema. Kõik lihtsalt ... teadsid. 

Kuidas kirjutamine mu elu päästab

Olin juba pikemat aega higiste peopesadega uue kuu palka oodanud, aga siis laekus üsna ootamatult raha ühe novelli eest, mille olin juba unustanud. Omale sülle langenud õnnest (ja ilmselt natuke ka kuumast) peaaegu oimetu, kõndisin parajasti poodi veini, riisi, nõudepesuvahendit, karripulbrit ja avokaadosid ostma, kui mulle jõudis kohale, et mul on midagi, millest olen alati unistanud. Minuni jõuab kusagilt mingi luuletus, lühijutt või novell, ma ei tea, kuidas, aga vahel leiavad need mind üles. Panen sõnad paberile ritta ja kui need jõuavad õigete inimesteni, saan endale raskel ajal veini, riisi, nõudepesuvahendit, karripulbrit ja avokaadosid osta. Loomingut ei saa füüsiliselt katsuda, see tuleb eikusagilt, õhust meile pähe ja transformeerub siis millekski materiaalseks, mida saame ellujäämiseks kasutada. See on tõeliselt hämmastav ja ma ei tea enam, mitmes viis, kuidas kirjutamine on mu elu päästnud. 

Inimeste kaudu on ka. Kirjutamine on mind kokku viinud inimestega, kelles on nii palju kirge, jõudu, julgust, mässu, armastust ja ükskõiksust selle osas, kuidas maailm neid näha võib. Nad õpetavad mulle pidevalt, kuidas keskenduda ainult sellele, mis on keskendumist väärt, et on okei ümbritseva osas tundlik olla ja välja öelda, kui midagi näib olevat valesti. Et asjad, millele olen mõelnud, ei olegi ainult minu veidrused, vaid istuvad ka teistel minusugustel kindlalt südamel. Et ka nemad saavad haiget, vahel mitu korda järjest, et ka nemad panevad selle kõik kirja ja loovad midagi ilusat, mis nii endale kui ka teistele lohutust võib pakkuda. Mis aitab neil raskel ajal ehk isegi veini, riisi ja kõike seda ülejäänud kraami osta.  

Seda on palju. Ja see teeb tugevaks.