Mulle meeldivad lapsed siis, kui nad minusse auväärselt suhtuvad ja mulle (olgugi et teenimatult) uhkeid hüüdnimesid panevad. Üks väike poiss käib vahel meie juures lugemist õppimas. Et ta näeb mind alati arvuti taga koolitöid tegemas või töötamas, on ta mulle pannud üsna autoriteetse hüüdnime.
Direktor Mari.
Väike R tuleb jälle meile. Tal on pakk kommi kaasas. R-i ema manitseb teda: "Aga ainult ühe võib korraga võtta, eks?"
Sisenen korraks tuppa, kus R lugemist õpib ja suundun siis jälle oma toa poole. "Ooota! Mari! Oota!" hüüab R, ja jookseb mulle järele. Tal on oma kommipakk peos. "Ma pakun sulle ka kommi." R õngitseb pakist väikese kollase kommikese ja ulatab mulle.
"Aga ainult üks võib korraga!" manitseb ta.
2 comments:
no niii nunnu nööbike ikka :')
vot see poiss on tõesti nööbike :3
Post a Comment