Laulvad Hiina jumalannad

Eile käis kolmeliikmeline Tartu Üliõpilassegakoori esindus ehk Anne, Monsu ja mina Pauluse kirikus ühel põneval koorikontserdil konkurente kuulamas. Muide, neile, kes pole veel uuenenud Pauluse kirikus käinud, soovitan seda kohta külastada, see on tõeliselt kauniks tehtud. 

Rahvast oli ootamatult palju. Tegelikult pole ma vist kunagi üheski kirikus nii palju inimesi näinud. Nad olid tulnud kuulama Tartu Noortekoori, Baodingi ülikooli segakoori ja Hainani pedagoogikaülikooli segakoori. Kaks viimast olid meile esinema tulnud Hiinamaalt ja tõid õhtusse mõnusalt eksootikat nii oma väljanägemise kui ka lauludega. Hiina naised tõid lisaks sellele publikuni tubli annuse naiselikku graatsiat ning mehed rohkelt jõudu ja otsusekindlust. Naised laulsid kui haprad Hiina jumalannad Jangtse kallastel ja mehed kui meessõdalased, kes valmistuvad pere eest lahingusse minema. 

Silmnähtavatest kultuurilistest erinevustest hoolimata aga avastasin, et tegelikult eri rahvusest koorid üksteisest olulisel määral ei erinegi. Üldiselt oskavad ikka kõik koorilauljad üle maailma laulda. Kõik teavad, milline peab olema muusika, et seda oleks hea kuulata, kõik tunnevad aplausist rõõmu ja teevad oma esinemise visuaalselt atraktiivseks. 

Xie xie!