Erilised on need päevad, mil harjan oma hallid siidised kõrvad läikima, saputan pika saba tolmust puhtaks, sätin kikilipsu sirgeks ning lähen Kübarsepa, Ärtu Emanda, Irvikkassi, Alice'i ja teiste Imedemaa elanikega teed jooma.
Nii oli ka sel pühapäeval kell viis.
Ainsa närilisena pidin vaid mina seltskonnas valitsevate rohkete kaslaste pärast närveerima, aga õnneks sain Alice'ilt tuge.
Tere tulemast Imedemaale!
Siin on kõik koos
Kass!...
...aga teate, see oli isegi üsna rahumeelne
Muidugi oli seltskonnas veel kasse...
... ja veel. (Unihiireks olemise traagikal pole otsa ega äärt)
Minu päästja, Alice!
No comments:
Post a Comment