Reedel toimus Kuldmuna gala, kus parimad reklaamitegijad Kuldmunade (ja Hõbe- ja Pronksmunadega) autasustatud said. Ma olen väga rahul, et mulle pakuti võimalust sinna minna, mis sellest, et erinevalt enamikest tolle õhtu külalistest pole ma mingi glamuurist nõretav reklaamiinimene, vaid maine kirjanikuhing, kes töötab juhtumisi reklaamiagentuuris. Tegelikult hakkab see maailm hakkab mulle aina arusaadavamaks muutuma, aga avastada oli sellegipoolest palju.
Esiteks jäi muidugi silma selle ürituse suurus. Tänavu pidi seal osalema rekordarv inimesi ja kõrgetes kontsades, uhketes kleitides, soengutes ja ülikondades reklaamihuvilisi oli tõepoolest terve Saku Suurhall ääreni täis.
Naistele oli väga meelepärased kuldsed tätoveeringud, mida sai endale vabalt ühelt laualt kaasa valida või kohapeal paigaldada lasta. Peomeeleolu, alkoholijõed (ja võimalik, et võitjate puhul ka võidujoovastus) pani mõne kodaniku nende tätoveeringutega natuke nalja tegema. Näiteks tuli mulle õhtu lõpu poole vastu soliidses ülikonnas härrasmees, kes oli terve oma kuunäo kuldsete tribal'itega kaunistanud.
Saime süüa ja juua, Iris Janvieri kostüüme imetleda, head muusikat kuulata ja mina õppisin paar uut agentuuri selgeks.
Ma tunnen, et mul on vedanud, et saan siin olla. Nendega.
No comments:
Post a Comment