Monsu teab ehk kvaliteetpühapäev oma lemmikveganiga

Taimetoidupäev. Oleme Monsu ja W-ga Telliskivi Loomelinnakus, kõnnime eri lettide vahel, degusteerime ja räägime müüjatega juttu ning vahepeal ostame ülihead avokaado-mündijäätist. Monsu kui Taimetoidupäeva vabatahtlik soovitab mul ühe leti juures proovida vegan-vahukoort. Teengi seda. Olles leitust vaimustuses, julgen vahukoort (mis maitseb nagu päris!) pakkuda ka omnivoorist W-le, kes on igasuguste vegan-asjade osas äärmiselt skeptiline. Viimaks nõustub W maitsma.

W: "Midagi oleks nagu puudu..."
Monsu: "Jah, loomade kannatused."

***

Sööme minu juures. M: "Ei, anna mulle väiksem taldrik, siis tundub, nagu mul oleks rohkem süüa!"

***

Tol pühapäeval oli vist küll halvim ilm üle pika aja ja vihma sadas lakkamatult, aga sellele vaatamata leidsime endas jõudu, et ka Telliskivi Loomelinnakus toimuvast tasuta kontsertide päevast osa saada. 

Esimesena käisime agentuuris Velvet kuulamas Kadri Vooranda, kes on suurepärane segu ülimast õrnusest ja ürgnaiselikust jõust. Vot see on alles naine.

Õhtu lõpupoole kuulasime Vaba Laval Marten Kuninga bändi, kes kaverdas David Bowiet ja... Selle kontserdi jaoks ei ole mul lihtsalt sõnu. Ma polnud kunagi Marten Kuningat või tema bändi kuulanud, aga ilmselt oli see üks mu elu parimaid kontserte. Marteni lavaline karisma ja elegants, need ÜLIprofessionaalsed trummi- ja kitarrisoolod, Bowie suurepärane looming, jah, see poolteist tundi sai kaugeltki liiga kiiresti läbi.

Õhtul kuulasime mu juures veel pikalt vastavastatud David Bowiet enne, kui magama läksime.

PS! Kes soovib ka Marten Kuninga ja tema bändi imelist tõlgendust Bowiest nautida, saab seda teha juba 6. mail, taas Telliskivi Loomelinnakus, sedapuhku tribüütbändide festivalil. Ausalt, ma mõtlen juba vaikselt uuesti minemise peale.

Täna, 26. aprillil kell 18.00 loeme Athena keskuse pööningusaalis natuke luulet, teeme muusikat ja muid trikke. 


Tulge ka.

Ustavusel on nimi ja see on Koer

Pühapäeva õhtu. Juba hämarduvas õues on vaevalt plusskraadid, sajab vihma, kõik on hall. Rimi esine on autodest juba üsna tühjaks jäänud, inimesed on kas kodus või otsivad poest varju. 

Poe ukse taga istub vaid üks koer.

Ta on musta värvi, valge rinnaesise ja sabaotsaga, käpadki on kunagi olnud valged. Vihm on käppasid pisut määrinud, aga koeral pole sellest midagi. Ta ootab. Istub eeskujulikult ja kannatlikult, selg sirge, pilk kaugusesse suunatud. 

Vihma sajab, ümberringi joostakse, ainult koer istub, käpad koos, pruunid silmad poest väljuvatele inimestele kinnitatud. 

Kui suur peab olema temas usaldus, et peremees teda siia vihma kätte ei jäta ja ikka tagasi tuleb? Koer lihtsalt istub ja ootab. Jah, peremees sidus ta siia posti külge ja jättis õue, aga peremees on kõige targem, tema otsustes ei saa kahelda. Varsti tuleb ta ju tagasi. See süda valge kergelt porise rinnaesise taga lihtsalt teab, et peremees peab tulema. 

Ja koer ootab nii kaua, kui vaja. Kannatlikult. Selg sirge. Pilk kaugusesse suunatud.

Zen ja rahu ehk mmmmm...mandalad

Kord asendasin sekretärilauas Mariliisi ja värvisin ühte mandalat oma uuest värviraamatust nimega "Puhastavad mandalad". Minust möödus T, kes ütles, et ta on alati mõelnud, et kui ükskord pensionile läheb, siis hakkab ka neid värvima. Üks teine töökaaslane ütles mulle, et ma olen "laps, kes tahab lustida". 

Tegelikult on mandalad kõigile.

"Mandala" tähendab sanskriti keeles ringi. See on ajatu, kõike hõlmav sümbol, geomeetriliseks mudeliks kohandatud maailma projektsioon. Mandala vaatamine ja loomine aitab mediteerida, see puhastab, rahustab, lõdvestab ja viib inimese endaga harmooniasse.

Need mandalate värviraamatud on suurepärane lahendus minusugustele kunstientusiastidele, kes joonistada ei oska, aga keda see pisiasi pole kunagi takistanud. Kui järjestikune halbade piltide joonistamine juba liiga palju frustratsiooni tekitab, tulevadki abiks värviraamatud, millesse osavamad kodanikud on juba pildid valmis teinud. Värvimine on ju joonistamisest tunduvalt lihtsam - ning miks mitte tegeleda mõnusalt loomingulise tegevusega samal ajal hinge eest hoolitsedes?

See, mis värve mandala värvimiseks valid, võib öelda nii mõndagi su hetkeseisundi kohta või hoopis selle kohta, milliseid omadusi endasse juurde vajad. Näiteks roosa (südametšakra) on osavõtlikkuse, soojuse, helluse ja kõikehõlmava armastuse värv. Violetne (laubatšakra) tähendab inspiratsiooni ja sügavust; oranž (sakraalkeskus) aga elujõudu, loovust, liikumist ja vabanemist. Punane värv annab jõudu, julgust, soojust, tegutsemisvõimet ja enesekindlust. Aga lugege ise rohkem näiteks Eesti Njingma Budismi entsüklopeediast.

Allikaid: 

• http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/mandalad-on-kosmilised-diagrammid-mis-viivad-rannakule-teadvuse-avarustesse?id=73069383
• http://atma.ee/uudised/11-mandala-saladused?lang=et
• http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Eesti_Njingma_Budismi_Ents%C3%BCklopeedia

What's in my bag?

- Suht veidrad asjad on teinekord.

EDIT: See hetk, kui hakkad postitusele silte lisama ja kirjutad kogemata "Labelsi" kasti sõnapaari, mis kõigi nende töökirjavahetuste peale lihtsalt sõrmedesse ja ajju kulub: 

"Tervitades 
Mari-Liis"

Noorus muutub üha vanemaks

Olin täna Prismas ja minu ees järjekorras seisis umbes 11-aastane tüdruk oma sõbrannaga. 

Tal oli Michael Korsi käekott. 

Kui mehed oskavad armastust lahti mõtestada

Rääkisime hiljuti iseloomu väärtustamisest inimese juures ja mu gümnaasipinginaaber ütles kuldsed sõnad:

"Ega kui sa naist armastad, siis pole vahet, kas tal on üks või kolm rinda."

Vat see on üks hea definitsioon. 

Esimene Tallinna-kirjandusesinemine tähendab inimesi, kes on:

* ühte külma, hämarasse ja väiksesse ruumi kokku tulnud, et luulet esitada ja kuulata
* mulle uued

* eelarvamusteta ja igasugusele loomingule avatud

* otsekohesed ja nõus avaldama igasugust arvamust

* natuke sõgedad

* suitsust ja õllest rohkem huvitatud kui keskmised inimesed

* võimelised hoidma pilkkontakti kauem kui keskmised inimesed

* kergesti süttivad ja sama kergesti jahtuvad, tundlikud kunstiinimesed

* kaasa elavad

* luulestaarid, kelle loomingut olin varem vaid lugeda saanud

* suurepärane publik

* täis huvitavaid lugusid

* täpselt nagu mina istunud suvises pargis puu all/kodus kirjutuslaua taga/laial aknalaual/koolipingis/Elroni rongis/linnaliinibussis nr 3/öösel kell 2 sõbra ühikatoa põrandal, hoidnud käes pastakat ja pliiatsit ning tundnud metsikut vajadust enda mõtteid paberile panna. See kuuluvustunne, mis pärast enda esinemist teisi selliseid loomeinimesi vaadates tekib, on võimas. Ma ei tea, kas olen selle tunde oma loominguga juba ära teeninud või mitte, aga neil hetkedel tunnen end tugevana.

Aitäh S ja G, et mulle seda maailma tutvustasite. (S-i tänan pildi eest ka.)