Keeletoimetajad läksid mõisa ja kukkusid arutama

Mis: Eesti keeletoimetajate liidu suvepäevad

Millal: 30.-31. juulil 2016

Kus: Olustvere mõisas ja selle lähiümbruses, õppekodus, keraamika-, klaasi- ja leivakojas

Olustvere uhke mõis pakkus meie keelekaitsjatest seltskonnale süüa ning vaatamiseks rohkelt kauneid vanaaegseid esemeid, mööblit ja iseennast. 

Ma ei jäädvustanud seda fotole, kuid keraamikakojas saime teha pesuehtsaid savikruuse. Keraamikut minust küll ei saa, sest kasutasin oma kruusi tehes lubamatult palju improvisatsiooni ja loomevabadust, mis tegi sellest väga ebapraktilise jooginõu. Nädala pärast peaksime kruusid ahjust kätte saama, siis selgub tõde: kas mu - noh, ütleme siis et -"kruus" on endiselt ühes tükis või mitte. 

Natuke halva endena tundub asjaolu, et tal oli juba enne ahju panemist üks väike augupoiss põhjas. Aga noh, ühel kruusil peab natuke iseloomu ka olema.

Kuuldavasti pidi 30. juuli olema selle suve kõige soojem päev. Kõrvetas tõesti päris korralikult, aga sellest hoolimata leidsime päikesepiste ja pruuniks küpsemise kõrvalt jõudu üks grupipilt teha. Okei noh, kuna te mind juba nii hästi tunnete, siis keda ma ikka petan: pruunist oli minu puhul asi küll kaugel, aga küpsemisest mitte. Siiski kulus üks õige suvepäev looduses ära. 

Keeletoimetajad on inimesed, kes hoolivad oma tööst väga. EKLi seminar pidi algselt kestma kaks tundi, aga kestis hoopis kuus, ja nii lahkusime leivakojast alles siis, kui kell oli peaaegu üksteist õhtul. Keegi ei kurtnud ja tegelikult jätkus mitteametlikku keeleinimeste juttu veel koduteelegi (st teele leivakojast õppekodusse).

Leivakoja kass, kes oli rohkest rahvahulgast silmanähtavalt vaimustuses. Nii palju inimesi, kelle sülle ronida ja pai küsida. Muidugi oli sümpaatia vastastikune ja ühel hetkel moodustus kassi ette lausa paijärjekord.

Järgmisel hommikul vaatlesime hobuseid. Imetleda saime nii pärishobuseid kui ka puust nikerdatud kujukesi, kellest igaüks illustreeris ühte hobuste abil tehtavat tegevust. Olid ratsahobused, tsirkusehobused, hobused erinevate põllutööriistade juhtimiseks, hobusevargusteks, pulma, matustele, laulupeole ja presidendivalimistele sõitmiseks ning paljuks muuks. Neid töid oli sadu, nagu ka kujukesi. 

Pärast seda ootas uus uks, mille tagant leiduv mind üllatas. Topised. Klaasistunud silmadega närilised, kalad ja linnud, kes nägid välja vägagi reaalsed, kuigi tavapäraste loomade asemel olid nad täis hoopis midagi muud kui süda, kopsud ja hing.

Klaasist silmade, hobuste, savi ja päikese juurest sõitsime pühapäeval taas Tallinna, kus ootas paduvihm, mõnusalt pikk puhkepäev ja skaibivestlus K-ga.