Esimene atmosfäär oli ühes Annelinna korteris kahe lähedasega.
Jaanisöök iseendaga. Friikad, kapsa-porgandipihv ja avokaado-kurgi-tomatisalat Hiina kastmega. Lihtne ja samal ajal parajalt toekas.
Tänuväärselt suur peegel võimaldas algajal baleriinil seltskonda oodates veidi harjutada.
Et see koosviibimine pidi jääma K ainsaks jaanipidustuseks, siis tuli tema jaoks siiski sobiv õhkkond luua.
Teine atmosfäär oli H-ga Raadi jaanitulel, mis kujutas linnainimestele head võimalust kokku tulla, jalga keerutada, jaanituld imetleda ja teiste eestlaste keskel peomeeleolus ringi paarutada. Paari purjakil naisterahva jaoks tähendas see ka head võimalust omavahel kähmlusse astuda, aga varsti võis neid juba sõbralikult üksteise süleluses näha. All's well that ends well.
Pärast Raadi jaanitule ülevaatamist soovisime teha tiiru linnas, aga tähtpäevale kohaselt oli see inimestest üsna tühi. Möku näiteks oli isegi kinni, nagu ka paljud teised baarid. Viimaks seadsime end sisse Pirogovis, mis ustavalt oma uksi paotas.
Kolmas atmosfäär oli järgmisel päeval B maakohas Sõmerpalus. Kõige õigem jaanitunne tuli muidugi just seal: sõprade, sauna, karastavalt külma jõe, vahukommide grillimise, koerte, lõkkest üle hüppamise, sääskede ja veganvorstidega.
Kaks päeva kestnud jaanipidustused on mõne mehe juba ära väsitanud ...
... seevastu hakkajamad on alati laua juures valmis, kui tekib lootus süüa saada.
No comments:
Post a Comment