Sunday, March 4, 2018

Kaljuronimine ja koerapäev

Laupäeval käisime T-ga Ronimisministeeriumis. Enne olime selle kohta igasuguseid tutvustavaid videoid vaadanud ja tundus, et mis see siis ära ei ole niimoodi seinal ühelt kaljunukilt teisele hüpelda. Tegelikkuses tuli välja, et isegi täiesti tsiviliseeritud inimese kombel mööda seina ronimine pani jõu korralikult proovile ja täna on vaid mõned üksikud lihased mu kehas valmis koostööd tegema. Lisaks ronimisseintele sai näiteks käsi treenida ka laest alla rippuva köiega ning harjutada tasakaalu kitsa köietantsunööri peal.
Kilimanjaro, you're next (read: hanging on for dear life)
Okei, nüüd tahaks kuidagi alla

Täna käisin kaks korda S-ga jalutamas, hommikul koos T-ga ja hiljem üksi. Kuigi temani jõudmiseks tuli algul sõita selle õõvastava õudusfilmi-liftiga, kulges ülejäänud päev igati tervendavalt. Seitse miinuskraadi, päike, lumi, hea seltskond ja üks lakkamatult liputav saba. 
Kõhusügamispaus
Kas ma kuulsin "küpsis"?