Mida teha, kui kõik tundub valesti olevat

Me keegi ei tea ilmselt päris täpselt, kuidas süngus meisse pääseb, aga tihti algab see väikestest asjadest. Kõikehaarava kurbuse põhjuseks ei pea alati olema midagi suurt ja laastavat, nagu lähedase surm või elu muutev haigus. 

Endassetõmbumise võivad käivitada ka vastamata telefonikõned sõpradele ajal, mil seda vajad, lugemata sõnumid, hoolimatus, julmus, aina uuesti ja uuesti ja uuesti. See, et probleem teiste arvates suur ei ole, üksnes süvendab üksiolekutunnet ning lükkab üha sügavamale tühjusesse. Kannatused on üks osa noore kunstniku hingest ja täna jagan, mis mind sellistel hetkedel aitab. Paljud neist punktidest näivad ilmselt tüüpiliste eneseabiraamatute soovitustena, aga kinnitan, et oma nahal proovituna on järgmised punktid minu puhul töötanud.

1. Hoia oma aju tegevuses. Vaata mõnda harivat filmi, kus tuleb kaasa mõelda, tee tööd, loe, väsita end vaimselt ära, et sul ei jääks mahti mõelda sellele, mis haiget teeb. Töötamine on mulle tavaliselt efektiivsem, kuna nõuab rohkem keskendumist ja aju saab suurema koormuse, aga lugemine mõjub jällegi rahustavalt.

2. Loo. Minu puhul aitab kirjutamine, aga ka kujutava kunsti loomine, käsitöö või veranda ehitamine võib mõjuda teraapiliselt. Millegi ise loomine annab sulle kontrolli siis, kui tundub, et asjad ei ole sinu kontrolli all, ning et tänu sulle sünnib maailma midagi uut.

3. Tee sporti. On teaduslikult tõestatud, et kehaline aktiivsus suurendab endorfiinide teket. Lisaplussiks on see, et kui su keha on väsinud, ei suuda ta sulle nii suurel võimsusel ülemõtteid genereerida.

4. Ära ole üksi. Lähedastelt saame raskel ajal tuge, aga kui neid ei peaks parajasti võtta olema, leia mittelähedased. Mine kinno, näitusele, kuhugi, kus on inimesi, kutsu üksik naabriproua kohvile – iga hetk, mille sa kellegagi koos veedad, veedad natuke kaugemal sellest, millele mõtlemisest peaksid hoiduma.

5. Räägi ennast tühjaks. Kellelegi, keda usaldad ja kes on valmis sind ära kuulama. Sageli hakkab kergem juba siis, kui oled ennast häiriva asja kellegi jaoks välja sõnastanud.

6. Tee head. Loomade varjupaiga või kodutute supiköögi tegevuses kaasalöömine toob asjad perspektiivi, näitab, et maailm ei keerle vaid sinu ümber, ja et on palju neid, kelle mured on sinu omadest märksa suuremad. Aidates neid, kes seda tõesti vajavad, keskendud enda asemel natuke aega kellelegi teisele ning tunned end vajalikuna.

7. Tegele sellega, mida armastad. Mis ka ei juhtuks, sulle jäävad alati su lemmikhobid.

8.  Hellita ennast. Uue kingapaariga, vahuvanni ja veiniga, mis iganes tekitab sinus tunde, et oled väärtuslik.

9. Ela olevikus ja natuke tulevikus, aga mitte minevikus. Kui teemaks on lahkuminek või kellegi/millegi kaotus, siis ära nostalgitse, ära loe vanu kirju ega vaata pilte ajast, kui kõik oli veel hästi. Ära tõmba haavu aina uuesti ja uuesti lahti, lase neil paraneda.

10. Vaheta keskkonda. Nädalalõpp teises linnas teeb pea selgeks ja annab uut inspiratsiooni.