Seisan ühe väikese maakoha putka ees, kust saab bussipileteid osta. Busse läheb umbes üks päevas ja seega on vaja piletiga kindlustada oma koht sõidukis. Ootamatult selgub aga, et väljumiseni on täpselt üks minut aega ning minu kaaslased K ja H on kuhugi kadunud. Leian nad ühest väikesest hütikesest mingi naistekarjaga lõbusalt juttu vestmast ja teavitan neid (veidi paanilisemalt kui võiks), et meie buss läheb ühe minuti pärast. 

Jookseme kolmekesi Simple Expressi kollase bussi poole, mis on nii umbes 60 meetri kaugusel. Uksed on juba kinni ja bussijuht valmistub ära sõitma, seega koputan esiukse peale ja bussijuht teeb selle lahti. Küsin, kas ta võtaks meid ka peale, eks ole, et piletid on olemas ja puha. Bussijuht on nõus, aga lisab, et sel juhul peame istuma kõik kolmekesi koos ja võimalikult bussi eesosas, ning et oleme range järelevalve all. Kui me parajasti bussi astume, teatab mees ka seda, et bussis ei tohi mütsiga olla, kuna see olevat must. Võtan mütsi peast, mille peale kukubki sellelt musti mullatükke Simple Expressi põrandakattele.