Sa ei ole stalker

Mõni tuttav on vahel maininud, et tema jaoks on blogide lugemine nagu kellegi jälitamine. Ja näib, et mida isiklikuma teksti peale ta satub, seda rohkem süüdi ta end tunneb, justkui teeks seda lugedes midagi keelatut. Võib-olla just seepärast peetakse tihti vajalikuks kellegi blogipostituste lugemist varjata, sest soov kellegi teise elust osa saada ei tundu cool. Eriti siis, kui blogi autor ei ole inimese sõber või tuttav, vaid täiesti võõras inimene. Ometi võivad seda huvi häbeneda ka blogija lähikondsed. Mina ütlen, et ei peaks. 

See jälitaja tunne, millele mitmed mu tuttavatest on viidanud, on tõesti kõigest tunne. Tegelikult pole avalikult postitatud teksti lugemises midagi halba ja keegi ei peaks sellepärast üle õla vaadates kavalalt pihku itsitama. Kas inimene, kes vabatahtlikult linna keskväljakul end alasti võtab, saab öelda, et võõrad ahistavad teda oma pilkudega? Ma arvan, et mitte. Samamoodi on oma mõtted kättesaadavaks teinud inimesed, kes neid avalikult teistega jagavad. Avalike blogide võlu peitubki selles, et neis sisalduv materjal on mõeldud kõigiga jagamiseks, olgu need inimesed siis võõrad või tuttavad. Ja kuigi hoopis teine küsimus on see, kas ja mil määral seda materjali edasi jagada võib, ei keela lugemist keegi. Igal inimesel on rohkelt võimalusi ka ainult iseenda jaoks kirjutada, kui ta vaid seda soovib, aga uskuge, avalike postitustega blogijad ei ole need inimesed. 

Mulle meeldib avalikult blogida samal põhjusel, miks mulle meeldib vahel avalikkusele näidata oma lühijutte ja luulet: on hea, kui lihtsalt rõõm kirjutamisest läheb sammu kaugemale ja tekib võimalus, et oled saanud kellelegi toeks olla, kedagi inspireerida või, miks mitte, kuulda ka konstruktiivset kriitikat. Mulle meeldib, et ma saan kirjutades ennast parimal võimalikul viisil väljendada ja et keegi võib selle töö tulemuses leida just selle, mida hetkel vajab. Ma loen ise teiste kirjutisi täpselt samal põhjusel. 

Seega, ei, sa ei ole stalker, jälitaja, kurjategija, vaid tavaline inimene, kes loeb seda, mis talle lugemiseks on jäetud. 

Ja meile, kes me kirjutame, tähendab see tegelikult palju, et loed.