Angiini päevikud

Kui te küsite, kuidas on võimalik 30-kraadises kuumuses ikka väga ränka angiini jääda, siis selleks tuleb:

* Mitu päeva järjest maal füüsilist tööd teha. Ignoreerida natuke veidrat enesetunnet.
* Tunda päeval põrgupalavust ning magada öösiti saunamajas ilma akna ja tekita, seni, kuni jahe hakkab. Ignoreerida seda, et jahe on, sest järgmise päeva peab ju nagunii kuumuses veetma. 
* Jääda esialgu sellisesse leebesse angiini ja siis edasi rassida. 

Veidral kombel ei saanud maal olles väga arugi, aga reede õhtul tagasi Tartusse jõudes oli kurguvalu selline, et ma oleks parema meelega neelanud alla terve karbi žiletiteri kui ühe õuna söönud. Mis tähendas, et olin sisuliselt kaks päeva näljas, sest kui sa ei saa neelata, siis ei saa sa kuigi hästi ka süüa. 

Mul on varem bakteriaalne angiin olnud, nii et ma tean üsna hästi, milles see seisneb. Seda kahtlustades läksin peegli ette ja vaatasin kurku. Vasak mandel ei olnud just oma parimas hiilguses, õigemini oli ta umbes kaks korda hiilgavam kui vaja. Õnneks oli seekord paisunud vaid vasakpoolne, parem püsis ustavalt oma õigel kohal. Tegin jalavanni, sõin mett, kuristasin kurku (mis kõik bakteriaalse puhul absoluutselt ei aita) ja võtsin enne magaminekut palavikualandajat (mis aitab vähemalt 40-kraadist palavikku vältida). 

Järgmisel päeval olin lubanud ema natuke linnas aidata, aga ma pole vist kunagi sellist kurguvalu tundnud, nagu sel hommikul. Minus tekitas kindlust asjaolu, et kõri kinnipaistetamiseks läheb vaja kahte mandlit, see hoidis mind EMOsse pöördumast, kuigi kõrva-nina-kurgukliiniku omas on see kena tõmmu välismaine arst ...

Kui sul on füüsiliselt nii valus, siis on kõik muu pohhui. Selle näiteks sobib meie vestlus emaga enne linnaminekut.

E: "Kuule, pane mingi teine pluus. Rinnahoidja ripub tagant välja, nii kole on."
Mina: "Mul on praegu suuremaid muresid kui see, et ma olen kole."

Angiin muudab sind ka kõvasti ebanaiselikumaks, sest kui sa ei saa neelata, pead palju sülitama. Nagu kiuste on selle haiguse üks tunnuseid suurenenud süljeeritus, mis sunnib sind neelama veel rohkem kui tavaliselt. Aga mitte siis, kui kardad, et võid oma vaese piinavalt valutava mandli kogemata alla neelata. Sest noh, kui ta juba nii palju valu teeb, siis äkki otsustab ta kõigele lisaks ka sinust irduda. Õues ma muidugi ei sülitanud. Eriti.

Nüüdseks olen ma saanud vajalikku ravi (see kõlab, nagu oleksin narkosõltlane või midagi) ja naudin esimest päeva ilma valuvaigistiteta. Tegin pasta bolognese veganvarianti ja sõin, nagu homset ei oleks.

Tänan kõiki kaasaelajaid.