Kükituspiinad

Pärast esimest korda kükkide tegemist mõtlesin, et kuule. Võiks isegi rohkem teha, aga igaks juhuks ei hakka esimene kord üle pingutama. Kui ma aga järgmisel hommikul üles ärkasin, tundsin reielihastes lõikavat valu, mis muutis piinarikkaks igasugused jalgade liigutamist nõudvad ettevõtmised. Kuidagi komberdasin tööle ja mõtlesin kogu aeg, et praegu pole hullu midagi, oota, kui sa õhtul uuesti kükke pead tegema hakkama :D

Teisel päeval tegin pausidega taas 75, mida pidasin oma kannatusi arvestades tõeliseks saavutuseks. See eest tegin kaks kätekõverdust esimesest korrast rohkem, et mingi areng ikka oleks. Lisaks käisime õhtul Karliga pikalt jalutamas, mis oli füüsilise valu mõttes üpris talutav, kui just treppidest kõndima ei pidanud. 

Täna on kolmas päev ja reie tagumised lihased valutavad hullemini kui eile, aga ma ei tea, äkki see läheb paari päevaga üle? Ma uurin veel natuke, mida profid selle kohta ütlevad. Igatahes täna hommikul olin ma juba nii meeleheitel, et kükitasin köögis ühte mahakukkunud leivaraasukest korjama ja mõtlesin, et okei, üks on täna juba tehtud :D

Aga ei, ma jätkan.