Asendusvanem

Rongis istuvad minu vastas kaks poissi. Oletan, et üks on umbes kaheksane ja teine nii kümne kanti. Nad sõidavad kahekesi. Vanem poiss magab enamiku teest, noorem tegeleb oma nutitelefoniga. 

Kui hakkame Tallinna jõudma, kurdab väiksem tüüp, et tal on pissihäda. "Mine käi ära, vets on seal," näitab vanem. Pissahädaga poiss ei söanda siiski rahvast täis rongi peale vetsu otsima minna. Õnneks oleme varsti kohal. Poisid hakkavad oma asju kokku pakkima. 

"Kus sul õpilaspilet on? On kotis või?" küsib too kümneaastane oma vennalt. "Jaa," vastab see. "Pane telefon ka kotti, muidu kaob ära," õpetab vanem. 

Natuke enne Balti jaama aitab ta oma väikesele vennale selga pisikese Supermaniga ranitsa seejärel tõstab tema õlale veel ühe hiiglasliku sumadani, mis on umbes sama suur kui väikemees ise. "On sul nii okei vä?" küsib ta. Väiksem tüüp noogutab. Siis ajab vanem poiss endale selga veelgi hiiglaslikuma seljakoti ja õngitseb rongiistme alt välja suure vanaaegse arvutikorpuse, mille omale sülle upitab.

Niimoodi lähevad nad läbi sügisese vihma jaamahoone poole, ise vaevu kottide alt välja paistes.

Kahekesi.