Paar päeva enne ametlikku uue aastanumbrini jõudmist käisime Karliga ühes Maximas, kuhu me kumbki varem sattunud polnud. Mina tahtsin õlut osta, aga avastasin, et ID-kaart on koju jäänud. Kuna mult enamasti 27-aastasena pole dokumenti enam küsitud, otsustasin proovida hakkama saada ilma selle näitamiseta. Kuid nii kui ma iseteeninduskassasse jõudsin, lendas turvamees laivi ja küsis "devotškalt" dokumenti. Õnneks oli Karl kaasas, nii et "devotška" sai oma Manchesteri ikkagi kätte.
Päev enne mu sünnipäeva, esmaspäeva hommikul kella kaheksa paiku helistas ema ja soovis pidulikult õnne. Ta sai oma paatoslikke soove esitada täpselt seni, kuni teda katkestasin, teatades, et mul on homme sünnipäev.
Teisipäeval oli mul päriselt sünnipäev. Hommikul lugesin sõbra kirjutatud luuletust sellest, kuidas olen nagu trippima ajav kärbseseen kukeseeni täis metsas ja see oli vinge. Natuke hiljem kuulasin tuttava saadetud "sünnipäevalaulu", mis kuulus saatjale sobivalt black metal'i žanri alla.
No comments:
Post a Comment