[Eilne päev oli luulet täis. Päeval oli minu kord luuleteksti analüüsi praktikumis oma analüüs esitada. Peab ütlema, et kartsin seda palju rohkem kui õhtust Luulevabadusel esinemist, sest see praktikum on tegelikult kirjandusteadlaste oma, kelle seas end vägagi amatöörlikult tunnen. Aga vähemalt sai see tehtud ilma, et oleksin väitnud midagi hullumeelset, nagu et Doris Kareva (kelle luuletuse valisin) on majandusteadlane või midagi säärast.

Mulle väga meeldis seekordse Luulevabaduse hubane atmosfäär, tore publik ja ülimalt andekad kaasluuletajad. Ja muidugi teeb alati südame soojaks, kui inimesed pärast oma kiitust avaldama tulevad. Aitäh vapratele kuulajatele, kes lisaks 20-le registreerunud esinejale ka hulga vabalava-etteasteid vastu pidasid!

Praegu läheb põhiaur tööle, nädalavahetusel Valgas toimuvale Lauluragina pop/jazz-konkursile  ja ulmejutu viimistlemisele, aga õige pea võtan selle ajaveebi jälle korralikumalt käsile.]

* Foto tegi Argo Ingver

Lähen tuulutan natuke oma lulle

Mul on rõõm teatada, et järgmisel kolmapäeval, 15. oktoobril kell 19.00 toimub Tartu Ülikooli kirikus (Jakobi 1) Sügispäevade raames järjekordne Luulevabadus (https://www.facebook.com/events/769369989793082/?fref=ts). 

Ma arvan, et on ilmselge, et minusugune edev mutt läheb taas sinna oma asjadega taidlema. Edev võin ma ju olla, aga see ei tähenda, et ma halvematel päevadel selle idee õigsuses ei kahtleks ja end aeg-ajalt ärevana ei tunneks. Lisaks oli mul plaanis selle sündmuse jaoks terve hunnik uusi värskeid lulle valmis vorpida, aga praegu tundub, et jõuan kirjutada ühe täiesti uue ja piirdun laias laastus lihtsalt sellistega, mida ma eelmisel Luulevabadusel ei esitanud (ja olen ka muidu vähem esitanud, kui üldse).

Sõbralikke nägusid oleks tore näha, ja inimesi, kes ütleksid mulle pärast, et: "Kuule, mul ei tekkinud isegi kordagi soovi endal kõrvu peast rebida ja neid oma pulbitsevas kannatuses keeta."

Okei, seda vist A.R mõtlebki, kui ütleb mu ulmejuttu kommenteerides, et olen liiga melodramaatiline.