Video, millega taastus mu usk tänapäeva noortesse

http://menu.err.ee/v/uudised/27f6c7b9-defc-44e4-8d64-8077cee2a75f

Uskumatult mõistlik poiss.

Kui töönädalat alustab õlu ja lauajalgpall

Spontaanne õhtune linnaminek tuttavaga, keda juba aastaid näinud polnud. Tuttava sõber. Lokaal "Pirogov". Ootamatult rahvarohke Rüütli tänav. Esimene õlu üle mitmenädalast paastu. Seltskondlik lauajalgpall võõrastega.

Esmaspäevaõhtu kohta pisut ebatavaline, aga kahtlemata huvitav ettevõtmine. 

Kiitus lugejatele

Ma väga ei osanud tegelikult isegi loota, et nii mitmed tegelased mulle päriselt ka oma mikrofeile viitsivad saata. 

Te olete nii vägevad!

Esmaspäevahommikused üllatused Tartu Ülikooli Kliinikumis

Et oma põletikus mandlite kurvale loole joon all tõmmata, tuli mul täna viimast korda perearsti külastada, et ta saaks uurida, kas antibiootikumid on soovitud tulemusi andnud. 

Teate küll, kuidas te enne perearsti juurde pääsemist natuke aega ta kabineti ees istute, teiste haigetega tõtt vaatate ja ärevalt oma nime hüüdmist ootate? Vaatasin siis mina ka täna umbes nelja teise inimesega seal ukse taga tõtt. Üks ootajatest oli umbes minuvanune tüdruk, teine vanem proua ja kaks 34-40-aastast härrat istus seal ka. 

Mu arstiaeg pidi olema täpselt kell 9.00, aga kella 9.20-ks polnud keegi kabinetisolijaist mu vastu veel huvi tundnud. Kell 9.25 kuulsin viimaks oma perekonnanime. Ja mida hullu, üks meestest tõuseb minu vastast püsti ja marsib kabinetti! Ei no tore küll, ma ootan seal elu eest oma aega ja siis, kui mind lõpuks kutsutakse, läheb keegi teine. Ma muidugi ei kavatsenudki sellist ebaõiglust taluda, vaid läksin mehe järgi kabinetti, mõtlemata sellele, et võib-olla võtab ta end seal parajasti alasti või midagi säärast. Lõpuks tuli välja, et sel mehel oli sama perekonnanimi, mis minulgi. Kui tõenäoline see on, et sa ootad pikka aega arstikabineti ukse taga koos ainult nelja inimesega ja vähe sellest, et ühel neist on sinuga enam-vähem samal ajal aeg, vaid tal on ka sinuga sama perekonnanimi? Meie arvates oli see igatahes vahva.

See oli esimene üllatus. Teine üllatus nii vahva ei olnud, sest sisaldas infot tõsiasja kohta, et mu vaesed mandlid peavad lähiajal mu keha küljest irduma. Ma olen mandlioperatsioonide kohta väga palju hirmulugusid kuulnud, seega ei suhtunud ma sellesse uudisesse just positiivselt. Miks ma ei võiks oma elu õnnelikult ühes tükis veeta nagu normaalsed inimesed?

Mikrofeilid (aka esimese maailma probleemid)

Mikrorõõmudest kirjutasin natuke siin. Et asi oleks ikka tasakaalus, leidsin ka terve rea pisiasju, mis võivad muidu igati heale päevale laastavalt mõjuda. Paljude asjade kohta siit nimekirjast võib öelda, et see võib isegi teatavas koguses huumorit pakkuda, kui see parajasti sinuga ei juhtu. 

* Picture this. Pesed rahulikult hambaid. Su unine pilk eksleb vannitoas ringi ja jääb viimaks pidama harjatopsile, kust avastad enda hambaharja. Kelle kuradi hambaharjaga sa ennast pesed?

* Kui mõni eluks vajalik programm visa meelekindlusega jätkuvalt kokku jookseb.

* Kui oled duši all kätte saanud just selle õige kuumuse, aga pead ajanappuse tõttu ikkagi mingil hetkel kraani halastamatu liigutusega kinni vajutama ja Nirvaanast tagasi reaalsusesse pöörduma.

* Hõõruvad jalanõud, kui käia on veel palju.

* Üks vastikumaid tundeid maailmas on see, kui oled veendunud, et tunned mõnda inimest kusagilt, aga ei suuda meenutada, kuidas te tutvusite. Kas te üldse olete tuttavad või on ta keegi, keda oled bussis paar korda jõllitanud? Kas ta on su eksi uus tüdruk, loengukaaslane, keegi, kes sulle kaks kuud tagasi Rüütli tänaval oma südant puistas või "Taverna" ettekandja? Ja see häirib sind nii kaua, kuni õige vastuse teada saad.

* Kui tead täpselt, mida keerulises olukorras öelda...siis, kui võimalus juba ammu möödas on.

* MUPO. Isegi kui sul on pilet olemas, jätab süda alati neid helkurveste nähes löögi vahele. 

* Teki tekikotti panemine. Ma tean, et see on idiootne, aga pole palju asju, mis mind nii närvi suudaks ajada nagu teki tekikoti sisse ajamine. Ma pole füüsiliselt kuigi tugev ja see protseduur vajab päris palju jõudu, osavust ja kannatust muidugi ka. Kui ilus oleks maailm, kui mul õnnestuks kuidagi ära rääkida inimene, kes kogu mu ülejäänud elu mulle tekke erinevatesse ümbristesse paigutaks...

* Kui avastad, et saade, mida kindlasti vaadata tahtsid, algas tund aega varem, kui olid arvanud, ja on juba lõppemas.

* Kui enne elulise tähtsusega üritust hakkab paduvihma sadama ja sul pole ei mütsi ega vihmavarju. 

* Kui oled poes ja müüja tuleb küsima, kas saab sind kuidagi aidata. Iseenesest on see ju kena, aga kui sa pole maailma kõige sotsiaalsem inimene, siis tundub selline planeerimata suhtlus liiga pealetükkivana.

* Kui su MP3-e aku saab keset väga pikka reisi tühjaks ja seda laadida pole võimalik.

* Sul tuleb öösel voodis mõni miljoni dollari mõte. Noh, sinu arust muidugi. Selleks võib olla lahendus mingile olukorrale, uus luuletusealge või romaaniidee, aga igatahes tundub see tol hetkel su jaoks suurepärase mõttena. Sa ei viitsi voodist tõusta, et seda üles kirjutada. Mõttetu, sest nii hea mõte jääb ju ikka hommikuni meelde. Ja muidugi ei mäleta sa seda enam hommikul. 

* Kui pead pettuma kelleski, kes tundus pikka aega ideaalne.

* Kui oled arvanud, et kommipakis on veel vähemalt mitu kommi, aga need osutuvad lähemalt inspektsioonil kõigest paberiteks.

* Turvamees, kes toidupoes hoolikalt su liiga pikale veninud toiduvalimist jälgib ja sulle kõikjale järgneb. Ei, ma pole varas, vaid lihtsalt: 

1) Kaalude tähtkujust ja seega
2) vajan keskmisest inimesest otsustamiseks rohkem aega
3) olen toidu suhtes keskmisest inimesest valivam
4) püüan oma vähest raha millegi võimalikult mõistliku peale kulutada

* Ebaõiglus, mille lahendamine pole sinu võimuses.

* Pikale veninud vastus su ülimalt pakilisele kirjale.

* Kui aeg liigub tegelikult aeglasemalt, kui tundub. 

***
Saatke mulle vabalt oma ebamugavaid hetki ka, hädaldagem koos!

Tables have turned

Ma olen juba päris pikka aega suutnud vastu pidada ilma, et seda artiklit siin presenteeriksin. Aga kuna minusugusel angiinihaigel ja välismaailmast ära lõigatud kodanikul praegu kuigi palju maiseid lõbusid pole, siis hopsti! Kristiine tehtud ilus artikkel sellest, miks tasub olla vabatahtlik. Väga põnev oli esimest korda allika rollis olla ja küsimustele vastata ning paar päeva hiljem fotograafiga varjupaigas pildistamas käia, täitsa nagu päris. 

Jah, peab tõdema, et ei ole see allikate elu nii hull midagi, nii et ma piinan teid tulevikus heameelega oma küsimustega edasi :D

http://www.aleht.ee/arhiiv/oktoober2014/

Aitäh Kristiinele, Argole ja Kriimule, kes oli väga mõistev fotokaaslane.

Ajakirjandusnostalgia

Ma sain täna õhtul aru, et igatsen ajakirjandust tegelikult päris palju. Oma pliiatsiga märkmikuplokki, diktofoni, närveerimist, pinget, teadmatust, kolm korda sügavalt sisse-välja hingamist enne võhivõõrale helistamist, huvitavaid inimesi, sündmuseid, kohti, lugusid, eneseületamist, positiivset ja negatiivset tagasisidet, küsimusi ja vastuseid.

Esimesed kolm aastat ülikoolis oli ajakirjandus kogu aeg minuga. Viimasel kahel aastal pole enam olnud ja seda tühimikku on tunda. 

Midagi tuleb ette võtta. 

Varsti.