Uneserviisid ei purune

Jalutasime B-ga Tallinnas (millest kumbki meist kuigi palju ei tea) mingite suvaliste kortermajade vahel. Viiekorruselised korterielamud olid tihedalt üksteise küljes nurkapidi kinni, just nagu Tartus Annelinnas. Ühe maja 2. korruse rõdul istus vanem proua, kelle käest kukkus äkki mingi valge objekt meie juurde murule. 

Esmalt vaatasin, et tegu on palliga. B läks lähemale. Ta võttis objekti kätte ja viskas selle nii kõrgele, kui suutis, et rõdul istuv proua oma vara tagasi saaks. B viskas liiga vähe. Objekt ei jõudnud rõduni, vaid kukkus jälle murule. Mõtlesin ise proovida.

Kui "palli" järele küünitasin, nägin, et tegu on hoopis kohvitassiga. Üsna kallis nägi teine välja, selline, millest külalistele vaid pidupäevadel kohvi pakutakse, ja mil tingimata on kusagil olemas ka alustass. Kas tõesti julges B sellist tassi niimoodi loopida? 

Mina nii väga ei julgenud. Valmistusin mitu korda hoogu võtma, et tass prouani visata, aga ta vist nägi hirmu mu silmades ja see ajas ka proua ärevusse. "Korteri number on 105," ütles ta, "tulge parem üles."

Hetked, mil süda jätab löögi vahele

Ehk kui järgnevasse pooleteisesse nädalasse peab mahtuma makatöö teooriaosa, vabatahtlik toimetamisprojekt, ülikooli kodused ülesanded ja tõlkimistöö ning selle kõige sees avastad ühtäkki, et artikkel, mille oled lubanud kirjutada, ei pea valmis olema mitte ligikaudu ühe kuu ja nelja päeva pärast (oh ei, kallikene), vaid nelja päeva pärast. 

Aga miski pole nii motiveeriv, kui seda on ohtlikult ligi tikkuvad tähtajad. Eriti siis, kui sa pole veel täielikult harjunud magistri viimase semestri kolm-loengut-nädalas-(petliku) vabadusega. Natuke distsipliiniharjutusi tuleb kasuks. Ehk.

Või siis hakkavad sõbrad järgemööda mu maja munadega loopimas käima, sest mul pole nende jaoks enam aega. Jah, eksole, ja siis lõpetan ülikooli ära ja vahin nukralt oma üksinduses kahele poole, silmapiirilt puudumas nii sõbrad kui ka helge tulevik. 

#deepdarkfears #rubriigistolgemausadkedakotib #kurtmisesthakkabkergem #peaksinpraeguteisiasjukirjutama #ületöötamine #hilinekellaaeg

A keda sina kaitsed?

Loomakaitsjad vs Lihasööjad näib vahel üsna tugeva vastasseisuna, mille mõlemal esindajal on teise jaburuse kohta nii mõndagi öelda. Kuna kuulun pigem esimese kategooria alla, pole ma selles postituses kahtlemata objektiivne ja seda tasuks lugedes arvesse võtta. Igal vastasseisul on kaks poolt. 

Taimetoitlasel on mõttetu reageerida idiootsustele nagu "Porgandil on ka tunded" ja "Taimetoitlased söövad rohu lehmade eest ära". Kui see on teie kriitika, siis I don't even... Mis mul aga jätkuvalt harja punaseks ajab, on see, kui kedagi, kes teeb midagi head, kritiseeritakse selle pärast, et ta midagi muud ei tee. 

"Maailmas elavad nii paljud inimesed viletsuses ja teie kaitsete loomi?"


Esiteks, mis pagana õigusega on otsustatud, et inimese elu on rohkem väärt kui looma elu? Sellepärast, et saame seda erinevalt teistest loomadest inimkeeles välja öelda? Inimesed võivad ju olla tavamõistes targemad kui teiste liikide esindajad, aga see ei tähenda, et meil on neist suurem õigus elule. Pealegi on inimese absoluutne tarkus vaieldav. Oma piiritus tarkuses on inimene loodusele teinud rohkem kahju kui ükskõik mis teine liik. Inimese paneb hävitavalt käituma kadedus, võimuiha ja saamahimu; samal ajal kui "väärtusetumate" loomade käitumine on mõjutatud soovist ellu jääda ja liigiomaseid tunnuseid järglastele edasi pärandada. Väärtuslik olend on seda ennekõike mingite sisemiste omaduste poolest. Temas sisalduvad kõige väärtuslikumad omadused, millest intelligentsus on kahtlemata üks, aga samuti on seda ka ustavus või vanemlik hoolitsus, mida leidub loomades teinekord rohkemgi kui inimestes.

Teine probleem, mis mul selliste kommentaaridega on, seisneb tänamatuses. Maailmas elab palju inimesi, kes tahavad seda muuta ning midagi head teha. Paljud neist teevadki. Aga siis on mingid arvuti taga võileiba näsivad kodanikud, kelle elu suurim heategu on kinnise suuga söömine, ja nad küsivad: 

"Si**a need loomad, miks te ometi inimesi ei aita?"

Sama hea oleks politseinikele ette heita, et need tulekahjusid kustutamas ei käi või süüdistada kodututele mõeldud supikööke selles, et nad Aafrika lastele süüa ei paku. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab mõni inimene olla siiralt v i h a n e sellepärast, et keegi on näinud ülekohut ja selle vastu võitleb. Sest tegelikult ei pea mitte keegi endast nõrgemaid kaitsma. See pole kohustus, vaid inimeste enda valik, headus, millest tuleks lugu pidada. Kas oleme tõesti jõudnud juba nii kaugele, et vähe sellest, et kriitika autorid ise kedagi (peale iseenda ja oma lähikondlaste) ei kaitse, nad ka ütlevad, et teiste kaitsmine on vale? Et kellestki on vale hoolida?

Lihtne on küsida: Miks sa loomade asemel inimesi ei aita või - veel parem - miks sa kõike ei tee? Okei, oled varjupaigas vabatahtlik, ei söö liha ega toeta tsirkuseid. Aga kui sa juba asja juures oled, võiksid ju ka vabalt aidata maailmas nälga vähendada, kodututega tegeleda, prostitutsiooni vastu võidelda ja Päästearmeega liituda. 

Tead, mis? 


Sina võid ka. 

***

“Never, never be afraid to do what's right, especially if the well-being of a person or animal is at stake. Society's punishments are small compared to the wounds we inflict on our soul when we look the other way.”

(Martin Luther King Jr.)

Kallis Eesti!

Aitäh Sulle leiva, kama, puhta joogivee, kohukeste, A le Coqi õlle ja viljakate põldude eest. 

Aitäh jutukate sõjaveteranide, tublide kaitseväelaste, visade pensionäride ja siin elavate välismaalaste eest, kelle jaoks on eesti keel kaunis ja kes on selle ära õppinud. Aitäh patriootide eest, kel ei tuleks pähegi parema elu saamise lootuses Eestist igaveseks pageda ja aitäh nende eestlaste eest, kes lahkuvad siit vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle tagasi tulla. Mis sellest, et mujal on võib-olla rohi rohelisem. Aitäh inimeste eest, kelle südames on sünnimaa sama tähtis kui pere, sõbrad, õiglus ja ausus. 

Aitäh meie looduse, mere, metsade, niitude, tori hobuste, huntide, karude, siilide, jäneste, sipelgate, õhu, mulla, taimede ja seente eest. 

Aitäh sinimustvalge lipu, laulu- ja tantsupidude, ilusa hümni ja rahvariiete eest.

Aga mis peamine, kallis Eesti,

aitäh kodu eest.

Alati Sinu
M-L

Projekt makatöö: In progress

Hommik täis pilootkatse tulemusi ja nende analüüsi on tegelikult hommik well-spent. 

Põnev on täitsa. 

Seevastu teooriaga tegelemiseks tuleb enne Anti Kidroni raamatust "Kuidas olla asjalik" inspiratsiooni ammutada. 

Mahlapidu!

Kes pärast pikka töö- või koolipäeva värskendust tahab, seadku sammud täna ajavahemikus 17.00 - 19.00 Ujula Konsumisse. Joodan üle pika aja jälle vahelduseks kõiki soovijaid mahlaga.

Erakonnad ja loomakaitse

Ehk see hetk, kui loed erakondade suhtumist karusloomakasvandustesse ja tsirkuseloomadesse ning Keskerakond tundub isegi sümpaatne. 

http://loomus.ee/erakondade-vastused-enne-riigikogu-valimisi-2015/

Riigikogu kandidaatide vastused on siin:

https://docs.google.com/document/d/1GDwgmLdLis4RhA6UH_EzsgxyMg550WPslLxJCgSTQb4/edit?pli=1

Äärmiselt huvitav lugemine. Neis vastustes leidub nii poliitikule ebakohast ükskõiksust ja rumalust kui ka nutikaid ettepanekuid, läbimõeldust ja usaldusväärsust.

Minu otsust need vastused samas ei muuda. Äkki teie oma muudab.