A keda sina kaitsed?

Loomakaitsjad vs Lihasööjad näib vahel üsna tugeva vastasseisuna, mille mõlemal esindajal on teise jaburuse kohta nii mõndagi öelda. Kuna kuulun pigem esimese kategooria alla, pole ma selles postituses kahtlemata objektiivne ja seda tasuks lugedes arvesse võtta. Igal vastasseisul on kaks poolt. 

Taimetoitlasel on mõttetu reageerida idiootsustele nagu "Porgandil on ka tunded" ja "Taimetoitlased söövad rohu lehmade eest ära". Kui see on teie kriitika, siis I don't even... Mis mul aga jätkuvalt harja punaseks ajab, on see, kui kedagi, kes teeb midagi head, kritiseeritakse selle pärast, et ta midagi muud ei tee. 

"Maailmas elavad nii paljud inimesed viletsuses ja teie kaitsete loomi?"


Esiteks, mis pagana õigusega on otsustatud, et inimese elu on rohkem väärt kui looma elu? Sellepärast, et saame seda erinevalt teistest loomadest inimkeeles välja öelda? Inimesed võivad ju olla tavamõistes targemad kui teiste liikide esindajad, aga see ei tähenda, et meil on neist suurem õigus elule. Pealegi on inimese absoluutne tarkus vaieldav. Oma piiritus tarkuses on inimene loodusele teinud rohkem kahju kui ükskõik mis teine liik. Inimese paneb hävitavalt käituma kadedus, võimuiha ja saamahimu; samal ajal kui "väärtusetumate" loomade käitumine on mõjutatud soovist ellu jääda ja liigiomaseid tunnuseid järglastele edasi pärandada. Väärtuslik olend on seda ennekõike mingite sisemiste omaduste poolest. Temas sisalduvad kõige väärtuslikumad omadused, millest intelligentsus on kahtlemata üks, aga samuti on seda ka ustavus või vanemlik hoolitsus, mida leidub loomades teinekord rohkemgi kui inimestes.

Teine probleem, mis mul selliste kommentaaridega on, seisneb tänamatuses. Maailmas elab palju inimesi, kes tahavad seda muuta ning midagi head teha. Paljud neist teevadki. Aga siis on mingid arvuti taga võileiba näsivad kodanikud, kelle elu suurim heategu on kinnise suuga söömine, ja nad küsivad: 

"Si**a need loomad, miks te ometi inimesi ei aita?"

Sama hea oleks politseinikele ette heita, et need tulekahjusid kustutamas ei käi või süüdistada kodututele mõeldud supikööke selles, et nad Aafrika lastele süüa ei paku. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab mõni inimene olla siiralt v i h a n e sellepärast, et keegi on näinud ülekohut ja selle vastu võitleb. Sest tegelikult ei pea mitte keegi endast nõrgemaid kaitsma. See pole kohustus, vaid inimeste enda valik, headus, millest tuleks lugu pidada. Kas oleme tõesti jõudnud juba nii kaugele, et vähe sellest, et kriitika autorid ise kedagi (peale iseenda ja oma lähikondlaste) ei kaitse, nad ka ütlevad, et teiste kaitsmine on vale? Et kellestki on vale hoolida?

Lihtne on küsida: Miks sa loomade asemel inimesi ei aita või - veel parem - miks sa kõike ei tee? Okei, oled varjupaigas vabatahtlik, ei söö liha ega toeta tsirkuseid. Aga kui sa juba asja juures oled, võiksid ju ka vabalt aidata maailmas nälga vähendada, kodututega tegeleda, prostitutsiooni vastu võidelda ja Päästearmeega liituda. 

Tead, mis? 


Sina võid ka. 

***

“Never, never be afraid to do what's right, especially if the well-being of a person or animal is at stake. Society's punishments are small compared to the wounds we inflict on our soul when we look the other way.”

(Martin Luther King Jr.)