Austust ebapraktiliste koorikleitide vastu!

Kas olete kunagi püüdnud talvel valge maani kleidiga ühest linnaotsast teise rühkida? Võta buss, she said. Olgu, sa ronid seda valget imet põlvedeni kergitades linnaliinibussi ja jälgid, et inimesed sinust vähemalt meetri raadiuses kaugemal seisaksid. Et sa jumala eest kleidisaba bussipõrandale ei pillaks ja jumala eest ei istuks, sest siis läheb see asi kortsu. 

Linase kleidi triikimine võtab minul aega umbes 30 minutit, täiskuumust triikraualt ja palju vett. Ikka jääb mõni korts sisse ja võid kindel olla, et ajaga, mil ükskord lavale jõuad, on neid veel teisigi juurde ilmunud. Salakavalad sindrid. 

Muidugi avastad vahetult enne aasta tähtsaima võistulaulmise jaoks lavale minemist valgelt varrukalt šokolaadipleki. Mõnikord avastad, et su pesu paistab valgest kangast läbi. Seekord õnneks mitte, küll aga koperdad 5000 korda maani saba otsa ja näid endale viimaks maailma kõige ebagraatsilisema olendina. 

Aga see rüü tähendab, et kuulud mingisse teatud ühtsesse rühma. Sa tunned nende kleitide järgi oma armsad koorikaaslased teiste kooride liikmete seast MHG-s hõlpsasti ära. Ühe teise koori dirigent ütleb, et meil on ilusad kleidid. See aitab, seega kui järgmine kord kedagi sellises kostüümis näete, siis lausuge paar lohutavat (st komplimendilaadset) sõna ja saatke teele armastusväärne pilk. Sest tõsi, neil hetkedel, kui sa parajasti treppidel ei pea kaelamurdmist vältima, tunned end isegi päris daamilikult. Lisaks on valge rahu värv. "Rahu, rahu, rahu," sisendad endale lavale tudisedes. 

Lõppkokkuvõtteks kandsid kõik meie pingutused vilja, sest Tartu Üliõpilassegakoor lahkus selleaastaselt Tuljaku võistulaulmiselt B-kategooria 1.-2. kohaga, mida jagasime Euroopa kultuuripealinna segakooriga: 
http://kultuur.err.ee/v/muusika/5b89371d-eba8-4375-856d-de0c11e99678.

Juhei!