Pole siin päris pikalt oma tagasihoidlikku igapäevaelukest
vahendanud.
Eile õhtul käisime esmalt L-i ja tema vennaga Tartu Uues Teatris
vaatamas Mihkel Raua näidendi „Viimane voor“ lavastust. Täpselt kell 18.30
seisin Tartu Uue Teatri ukse taga ja ootasin oma head sõpra ja sama teatri töötajat
L-i, kes võimaldas meile sellele lavastusele sissepääsu. Esireas istudes
paistsid hästi kätte Lemsalu pikad jalad ja sensuaalne väänlemine; Sanderi
süljepritsmed, kui ta pühendunult üht õnnetut ooperipala laulis ja metsik viha
Raua silmades, mis oli suunatud ühe nägusa, kuid võrdlemisi ennasttäis
staarihakatise vastu. Raud oskab hea loo kirjutada. Vihmar oskab sellest hea
lavastuse teha. Lemsalu, Sander, Polman ja Raud oskavad hästi näidelda. Lisaks
oli püstol koos sellest tuleva paugu ja suitsuga nii reaalne, et üks noor daam
minu paremal käel kiljatas iga kord, kui lasud kellegi suunas teele saadeti.
Kui hakkas lähenema öö, sõitis L autoga Annelinna. Sõime pisut ja hakkasime otsime kohta nimega Space Bar. Peab ütlema, et halva ilma tõttu polnud sugugi lihtne Annelinna avarustest üht uut baar-klubi üles leida. Aga oma eksirännakul sõbrunesime ühe abivalmis härrasmehega ja viimaks jõudsime ka õigesse kohta.
Kui hakkas lähenema öö, sõitis L autoga Annelinna. Sõime pisut ja hakkasime otsime kohta nimega Space Bar. Peab ütlema, et halva ilma tõttu polnud sugugi lihtne Annelinna avarustest üht uut baar-klubi üles leida. Aga oma eksirännakul sõbrunesime ühe abivalmis härrasmehega ja viimaks jõudsime ka õigesse kohta.
Meie eesmärk oli üle pika pausi jälle Remi bändi kuulata. Glämmrokki viljelev Fuzette on juba üsna pikalt lahus olnud, seepärast oli vägagi rõõmustav nende vanu häid lugusid taas laivis kuulda, mis sest, et harjumuspärasest veidi akustilisemas võtmes ja vaid kahe härrase (Remi ja Aleksandri) esituses. Atmosfäär erines kardinaalselt eelnenud teatriatmosfäärist - nahktagid, üliliibuvad püksid meeste jalas, Motley Crue jt bändide patch'idega teksajakid, rohke lakiga kohevad soengud ja pikad juuksed, palju musta tooni ja värvitud silmad.
Igatahes oli konsa väga hea, tekitas täitsa nostalgilise tunde. Kui soovite sellest stiilipuhtast bändist rohkem teada, siis menetlesin Fuzzut kunagi ajakirja Tartu Tudeng jaoks: http://issuu.com/keilisykijainen/docs/tt02_1-12_final.
Space Bar on väga mõnus hubane ja äärmiselt ruumikas koht, mis sobib suurepäraselt inimestele, kes Annelinnas elavad. Polegi vist kunagi juhtunud, et teekond peolt koju nii lühike oleks olnud.
Minu lemmiklood on siiski "I can't change" ja "Sleazectricity", aga see sobib ka
No comments:
Post a Comment