Ma sain B. See ei olnud minu jaoks variant.
Ja eile arvasin, et mu elu on läbi. Aga mida rohkem ma seda fakti endale teadvustan, seda rohkem hakkab mulle kohale jõudma, et nii ongi. See kõik on läbi ja ma ei saanud seda, mida tahtsin.
Kui mul poleks nii häid lohutajaid, oleks raskem sellega leppida. Seepärast on natuke õudne edasi mõelda, mis saab siis, kui tõesti Tallinnasse kolin ja seal ennast edaspidi üksi pean lohutama hakkama. Oma karjääriotsingutest pealinnas kirjutan mõnes järgmises postituses.
Lõpetamistseremoonia leiab aset kolmapäeval, 17. juunil kell 10.00. See info olgu siis teadmiseks kõigile, kes peaksid hoolimata mu luuserlusest veel millegipärast tahtma minuga sõbrustada :D
2 comments:
Kallis Mann!
Ei ole vahet, kus linnas oled Sa või kus linnas on Sinu sõbrad. Kõige tähtsam on see, et nad on olemas ja ka see, et Eestimaa on ikkagi väga väike ja meie linnadevaheline transpordivõrk töötab väga hästi. Seega, põhiline on see, et sõbrad on Sul alati olemas hoolimata vahemaast: :)
Elame-näeme
Post a Comment