Esmaspäeva õhtu. Bussi astuvad inimesed on äsja tulnud töölt, trennist või koolist ning suunduvad kodu poole. Mina suundun ka. Mu ette istub kasimata meesterahvas, kaheliitrine Bock näpu vahel. Istub ja rüüpab. Ta ei lärma ega sega teisi reisijaid, mida sageli ühistranspordivahendis alkoholi tarbivate inimeste kohta öelda ei saa. Mees minu ees ainult istub ja vaatab kuulekalt kaugusesse. Siis tõuseb taas õllepudel suu juurde. Mõned seisvad inimesed nihkuvad mehest veidi kaugemale. Buss jõuab järgmisesse peatusesse.
Peagi siseneb bussi vanem proua raske kohvriga. Püüab, mis ta püüab, kohvri bussi vinnamisega on tal tõsiseid raskusi. Aga hops, on Bockiga mees minu eest istmelt püsti, liigub paari tõtliku sammuga ukse juurde, võtab proua käest kohvri ja ulatab naisele bussi astumiseks käsivarre.
Ja sellised inimesed peavad elama tänaval.
No comments:
Post a Comment