Et meil kõigil oleks sama palju kannatust kui saaki varitseval leopardil

Järgnev postitus on pühendatud röövloomadele. Mulle jõudis alles eile kohale, kui pagana targad olevused on ikka loomad. Neil on saagi püüdmiseks nii palju erinevaid strateegiaid, kusjuures asi, millest me kõik võiksime loomadelt õppida, on see, et enamik nende rünnakutest ei õnnestu, aga nad ei lõpeta proovimist enne, kui saak käes. 

Ainult üks leopardite seitsmest rünnakust lõpeb edukalt, suur tükk impalat hammaste vahel. Ülejäänud varitsused lähevad nurja. Aga pärast ebaõnnestunud rünnakut otsib leopard taas varjulise koha, kus i m e vaikselt hiilida, impalale piisavalt lähedale jõuda nii, et viimane seda ei näe, ja siis talle (maksimaalselt nelja meetri kauguselt) kallale karata. Ta teeb seda nii kaua kui vaja. Ja millalgi saadab teda edu.

Ookeani ohtlikuimad kiskjad, mõõkvaalad jahivad küürvaalade poegi. Vahel on emane küürvaal kaval ja ujub pojaga nii, et see on tema seljas - sinna kõrgele ei pääse mõõkvaalade kari ligi. Aga teate, mida mõõkvaalad siis teevad? Nad hakkavad küürvaala ümber laineid tekitama, et poeg ema seljast maha kukuks. Kui poeg on piisavalt noor, läheb see neil ka õnneks. Öelge veel, et loomad on rumalad. 

Karjas peavad jahti ka hüäänkoerad. Nende edu põhineb vastupidavusel ja meeskonnatööl. Kui üks koer väsib, on kohe uus teda asendamas. Hüäänkoertele maitsevad gnuud. Hüäänkoerad on edukad siis, kui kari gnuusid hakkab neil eest ära jooksma. Gnuud ei suuda nii kaua kiiresti joosta kui hüäänkoerad ja nii tekib millalgi lihtsalt hetk, kui hüäänid suudavad kurnatud saagil tagajalgadest haarata. Kõige julgemad gnuud pääsevad. Seda juhul, kui nad ei põgene, vaid jäävad seisma ja pööravad end näoga (loe: sarvedega) oma tagaajajate poole. Sarved kaitsevad gnuusid edukamalt kui jalad, paraku ei julge kõik gnuud oma ründajatele vastu seista. Siit saavad jälle inimesed õppida: kui sa kedagi kardad, tuleb temaga silmitsi seista, mitte põgeneda. 

Gepardite salarelv on kiirus. Kameeleonid püüavad putukaid keelega, mis on pikem kui nende sisalike keha. Ja Niiluse krokodillid peidavad end üleni jõevette, oodates, mil janune loomakari tuleb vett jooma. Kui loomad piisavalt kaugele vette patseerivad, võibki rünnak korda minna. Veel kasutavad krokodillid "palgitehnikat", hõljuvad vaikselt veepinnal, et loomad neid pelgalt veepinnal ulpivaks puunotiks peaksid ja siis...