Ilusate inimeste vead

[...]

Ja äkki jõudis see talle kohale. Viimane tõestusekild sellest, kui ebaoluline on inimeste juures välimus, asetus paigale, ja nii moodustus täiuslik aken, millest L esimest korda maailma tõeliselt nägi. See oli olnud aasta, mis kummutas kõik varasemad uskumused, eelarvamused ja hirmud, kaotas pealiskaudsuse ning pani uskuma sellesse, mis on sügav ja tegelikult tähtis. 

Näiteid oli palju. See, et inimesed, keda ta varem poleks nende välise ilu tõttu söendanud isegi kõnetada, nüüd tema sõprade hulka kuulusid. Inimesed, kes võinuks isegi hommikul pärast ärkamist otse mõne moeajakirja pildistamisele minna, keda L oli alati umbusaldanud ja vältinud. Mitte mingi varjatud viha või kadedusega, vaid uskudes, et nad on üksteisest lihtsalt liiga erinevad ega suuda sama lainepikkust leida. Ta oli teinud seda, mida teiste inimeste juures põlgas, ning keskendunud kestale, püüdmatagi üles leida kellegi tuuma. Tema uued sõbrad tõestasid, et see oli viga, jagades talle peale enda ilu ka oma abi, tarkust ja ennastsalgavat armastust. 

L-i leitud inimesed tõestasid talle muu hulgas, et ainult välimusest ei piisa kunagi. Aeg-ajalt kohtus ta nende inimeste jalustrabavate sõbrannade või sõpradega - see pani teda nii mõnigi kord küsima, kas neil pole tulnud mõttesse omavahel suhtesse minna. Varasema, pealiskaudse L-i jaoks oli üpris loogiline, et kui kaks inimest saavad enam-vähem normaalselt läbi ja on mõlemad välimuse poolest perfektsed, siis on nende ühteheitmine enesestmõistetav. Ise ilusate maailma kuulumata polnud tegelikult ime, et L selle koha pealt teadmatuses oli. K, M-i ja teiste oma uute sõprade suhete jälgimine aga näitas, kui palju veel on vaja peale välimuse ja võime viisakalt suhelda. "Temas pole midagi erilist", "Ta on liiga igav inimene", "Ta pole usaldusväärne" ja "Ta on egoist" olid kõigest mõned põhjused, mida L kuulis. Ilusate inimeste vead, mis nad kellegi jaoks ilust hoolimata partnerina välistas. 

L tundis, et ei pea enam kellegi pärast kaela õieli ajama ja taevasse vaatama, vaid saab esimest korda elus käia maa peal, otse enda ette vaadates, erinevate inimeste vahel, teadmata pärast esmast vaatlust, kellest võib saada tema sõber, kellest mitte. Kestade asemel kõndisid L-i maailmas nüüd hinged, ning ta astus kindlalt edasi, puhtana eelarvamustest, avatud neile kõigile.