Täna-homme on küttetorustiku vahetamine, eile oli aknaviimistus. Pärast viietunnist tööd oli korter nagu haldja unenägu, ilus valge tolm vaipu katmas ja päikeselaikudes keerlemas. Selleks, et maapinda oleks võimalik jälle kõndimiseks kasutada, tuli natuke tolmuimejaga võtta. Sain umbes ühe ruutmeetri puhtaks imetud, kui masin otsustas, et see on tema jaoks liiga võimatu ülesanne ja et nüüd oleks sobiv hetk pensionile minna. Enam ei imenud ja kogu lugu. Haldjatolm keerles endiselt päikeselaigus ja juba otsapidi ka mu hingamissüsteemis.
Siis meenus mulle, et mul on siin veel üks tolmuimeja, mis kuulub korteriomanikule. Äkki töötab. Lülitasin masina vooluvõrku ja vajutasin sisselülitusnuppu. Masin tegi imelikku korinat. Vajutasin veel nii umbes viis korda, sest ega jänesed šampust ei joo, või kuidas see ütlus ongi. Viimasel korral käis aga veider klõps, masinast hakkas immitsema veidrat suitsu ja lõhna ning lisaks lülitasid end välja arvuti ja laualamp, mis tähendas, et tõenäoliselt on tolmuimeja oma vihas ka korgid välja löönud. Mis tähendas omakorda, et mul oli kaks katkist tolmuimejat, millest üks suitses, üleni valge tolmuga kaetud põrand ja väljalöönud korgid, mille tagasilülitamisest oli mul vaid hägune aimdus.
Taeva abiga leidsin koridoris koha, kust korgid uuesti sisse lülitada, aga mis puudutas põrandaid, pidin kasutama vanakooli meetodit ja ehitusprahi harja-kühvliga kokku pühkima. Oh well, järgmine päev tulevad nagunii uued töömehed uue tolmuga.
Aga remondisaaga läbiviijate kiituseks peab ütlema, et nad lõhnavad hästi, on väga viisakad ja täna imes üks täiesti omaalgatuslikult enda kaasavõetud tolmuimejaga põrandad puhtaks.
Nii, et korgid jäid sisse ja puha.
No comments:
Post a Comment