Tünderdeit ehk nädalavahetus surnud hundi ja sõpradega

Nädalavahetusel ajasime sõbrad kokku, pakkisime end seitsmekesi autode peale ja sõitsime Läti piiri äärde. Kogu ettevõtmise märksõnadeks võiks olla hingematvad maastikuvaated, südamlikud jutuajamised, hunditopis, rohkelt sööki, tünnisaun kottpimedas ja maastikuga vähemalt sama hingemattev tavasaun. 

 Esimene tutvumine Tündre selleaastaste vaadetega

 Majas on jahimeeste hõngu

Aga järve ääres on sõprust ...

... ja kordumatuid järvevaateid

Varahommikune udu järvel ...

 ... ja peavari päikese all

Järgmisel päeval läks enamik rahvast koju tagasi, me jäime veel kahe kamraadiga loodust nautima. Näiteks käisime Teringi õpperajal - omal vastutusel, sest see oli tegelikult remondis ja nii mõneski kohas oli laudrajal liikumine üpris ekstreemne. Leidsime enda ümbert hiigelkoguses mustikaid, pohli ja seeni ning kahetsesime, et meil nende korjamiseks mingeid anumaid kaasas polnud. Raja infotahvlitel lubatud metssigu, nirke ja mäkrasid ei näinud, aga suurt rabajärve, turbakraave ja erisuguseid puuseeni küll. 

Sigu paitada ei tasu

 Matkasellid

Seeni igale maitsele

Kõigepealt madalsoo, siis siirdesoo ja viimaks raba

Siia olevat tarvis mingeid paelu riputada. Meil paelu kaasas polnud ning pärast mõningast arutlustegevust otsustasime ka oma rinnahoidjaid selleks otstarbeks siiski mitte kasutada

Enne kojusõitu jätkasime Eestimaa avastamist Mulgimaal Karksi ordulinnuse varemete lähistel ning kujutlesime Katariina tulba varemete keskel seistes, mida võis tunda see daam, kes kunagi elusast peast nende sisse müüriti. 

Karksi ordulinnuse varemed

Laps läheb kiikuma (teine laps liitus peagi)

 (Kujutlege endale siia juurde sellist eriti pühalikku ja dramaatilist muusikat palun)

Järjekordne annus kauneid loodusvaateid ...

... ja kauneid mäest laskuvaid sõpru